ökotoop (< kr), 1. taimekoosluse kasvukoht sellele omaste keskkonnateguritega; laiemas tähenduses sama mis biotoop või habitaat (ka selle ühtlaseilmeline osa). – 2. paik, maastiku väikseim ühetaoline osa (faatsies); paigase osa.

EE 10, 1998