Ermistu järv

Tõstamaa poolsaar asub Edela-Eestis, Pärnu lahe, Kihnu väina ja Paadrema jõe suudme vahel. Lääne- ja idarannik on võrdlemisi sirged, lõunarannikut liigestavad väiksemad loode–kagu-sihilised kivised poolsaared ja maaninad (Sõmeri, Raespa, Kastna, Meeluka, Värati, Torila) ning nendevahelised lahed (Vaiste, Värati, Tõstamaa). Rannikumeres asuvad Manilaid (187,2 ha), Kõrksaar (Kõrgesaar; 82,7 ha), Selglaid (22,6 ha), Rootsiklaid (Rootsiku laid; 16,4 ha) ja Heinlaid (15,6 ha) jt väiksemad laiud. Rannikust 2–3 km sisemaa pool paikneb kahe rööpahelikuna Tõstamaa luitestik, sellest põhja pool Tõstamaa-Varbla kõrgustik (kõrgus kuni 45 m). Viimane jaguneb põllustatud Varbla ja metsaga kaetud Tammiste-Koeri suurvooreks (mõlema nõlvul on rohkesti vanu rannamoodustisi) ning Tõstamaa kõrgendikuks; neid eraldavad sood ning Ermistu ja Tõhela järve nõgu. Poolsaarel leidub liivikuid (Tõstamaa kõrgendiku idaosas Potsepa liivik), murrutusastanguid, vanu rannavalle, luiteahelikke (Varbla voorel Õhu mäed) ning Eesti suurimaid kivikülve (Alu ja Murru küla vahel, ka Tammiste-Koeri suurvoorel). Valdavad gleimullad, on ka soomuldi ja rähkseid rendsiinasid. Enamikku poolsaart katab saluilmeline mets.

Tõstamaa poolsaare paleogeograafia Antsülusjärve ajal

Tõstamaa poolsaare paleogeograafia Litoriinamere ajal

Kirjandus

• E. ja T. Hang. Tõstamaa rannikumaastike kujunemine. – Pärnu linnas ja rajoonis. Tallinn, 1981
• E. Martin. Rannapungerja ja Tõstamaa luidete ehitusest ja kujunemisest. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1980. Tallinn, 1984

EE 9, 1996; EE 12, 2003; Pärnumaa 1, 2008; muudetud 2011