Abruka saar
Abruka, saar Liivi lahes Saaremaa lõunarannikul 4 km Roomassaarest lõunas, kuulub Kaarma valda; 8,78 km2, 37 elanikku (2000) on koondunud põhjaosas asuvasse külla. Abruka suurimad naabersaared on Vahase (65,5 ha), Kasselaid (49,9 ha), Linnusitamaa (5 ha) ja Kirjurahu (2,3 ha). Saarel on liigirikas laialehine salumets, mis on kaitse all (Abruka looduskaitseala). Abruka piires on ka Abruka hoiuala. Abrukal on kaks ürglooduse nimekirjas olevat looduskaitsealust rändkivi – Abruka saare I suurkivi on rabakivirahn (8,0×5,4×4,5 m, ümbermõõt 22,4 m) ja Abruka saare II suurkivi on graniitrahn (7,0×4,4×3,0 m, ümbermõõt 17,8 m). Abruka idaosas on kaks sihttuletorni. Saarel on parvlaeva Estonia hukkunute mälestusmärk. 2001 asutati Abruka Muuseumi Selts, mille raames tegeldakse Abruka minevikupärandi säilitamise ja kultuurielu organiseerimisega. Sadamahoones paikneb raamatukogu-infopunkt. Ühendus Saaremaaga toimub paadiga Abruka sadama kaudu.
Keskajal asutati Saare-Lääne piiskopkonna Abruka karjamõis (Abro), kus kasvatati Kuressaare piiskopilinnusele hobuseid, alaline asustus on 18. sajandist. 1928. aastal registreeriti saare haridusseltsi põhikiri, selle eesmärgiks oli teadust, kirjandust ja kunsti, iseäranis näitekunsti ja muusikat edendada, kehalise tervise eest hoolt kanda ja oma liikmetele priitundidel lõbusat ajaviidet pakkuda. 1921. aastal asutati Kalameeste ühisus, 1883–1972 tegutses saarel algkool, 1949–62 oli kalurikolhoos Murdlaine, mis ühendati kalurikolhoosiga Saare Kalur. Saarelt on pärit kirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik; nende ema Salme Tuulik sai 2004. aastal Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks kui bibliograaf ja kohaliku elu edendaja Valgetähe V klassi ordeni.
 Abruka rand |  Abruka laialehine salumets |  Abruka Muuseumi Seltsi asutatud Abruka Maja, mis on endine kilusoolamisait |
 Abruka kaasaegne elamu |  Abruka infopunkt, raamatukogu ja teemaja |  Abruka kalmistu |
Välislingid
MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011 (R. Naber)
