silmud (Petromyzones; ingl lampreys, vn миноги), sõõrsuude klassi kuuluvate lõuatute selgroogseid alamklass. Hõlmab parasvöötmete siirde- ja mageveekalu; umbes 40 liiki. Keha angerjasarnane, suulehtri seinu ja keelt katavad sarvköbrukesed, seljauimi on 1–2, pea külgedel paiknevad lõpuseavad (7 paari) suubuvad lõpusekottidesse, mis on ühenduses söögitorust eraldunud veejuhaga. Väiksemad mageveesilmud söövad detriiti ja mikroorganisme, suuremate hulgas on poolparasiite, kes imevad end kalade külge ja toituvad nende lihast ning verest (süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ja põhjustavad kudede lagunemist). Silmud koevad liivasel või kruusasel jõepõhjal pesalohkudesse mitu tuhat marjatera, vastne – Iiivasonglane – elab liivas või mudas 3–5 aastat, pärast moonet laskub noorkala merre.

Eestis on silmusid kolm liiki: tööndusliku tähtsusega jõesilm, mürgine ojasilm ning üsna haruldane merisutt.

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011