Viimsi poolsaar
Viimsi poolsaarel Pringi küla juures on vabaõhumuuseum – kaluriküla
Vaade Piritalt Miiduranna sadamale
Viimsi poolsaar asub Tallinnast kirdes, eendub Eesti põhjarannikust Tallinna ja Ihasalu lahe (osalt selle edelaosa Muuga lahe) vahel kagust loodesse, lõpeb vastu Aegnat Rohuneemena; pikkus umbes 15 km, laius keskosas 5–6 km. Enamiku Viimsi poolsaarest hõlmab Soome lahe rannikumadaliku osaks olev metsane Viimsi-Rohuneeme tasandik, mille pinnaehituses valdavad moreeni katvad mereliivad. Poolsaare keskosa moodustab Põhja-Eesti lavamaasse kuuluv Viimsi kõrgendik, mille piires eristatakse väiksemaid Merivälja ja Randvere liivakivikõrgendikku ning nende vahel paiknevat 10–12 m-se suhtelise kõrgusega paest Viimsi saarlava (Lubjamägi, 51,4 m). Pärnamäe ja Äigrumäe joonel on Viimsi saarlava ja Iru panganeemiku vahel kumeralaeline Viimsi künnis. Valdavalt metsane rannikuala on pinnakattelt liivane või kivine, kohati savikas, pinnamoes on jälgitavad rohked rannavallid ja Iuitestikud, lavakõrgendikul valdab moreen. Poolsaare rannajoon on kohati väga liigestunud. Murrutusastangute kõrgus on paiguti üle 7 m. Poolsaarel paikneb rohkesti rändrahne, 18 rändrahnu ümbermõõt on üle 20 m (sh Maisiniidi kivi, mis on mahult Eesti viies rändrahn ja võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi). Viimsi poolsaare aluspõhjaks on Ordoviitsiumi karbonaatkivimid ning sama ajastu ja Kambriumi purdkivimid Alam-Kambriumi Lontova ja Lükati kihistu purdkivimid paljanduvad mere ääres Leppneemel ja Tammneemel.
Viimsi poolsaare maismaastumine algas Joldiamere ja Antsülusjärve taandumisel 10 300–8000 aastat tagasi, kui merest kerkis kõrge lavamaa jäänuk. Litoriinamere taandumisel 7000–4000 aastat tagasi vabanes vee alt Viimsi poolsaare idaosa. Limneamere taandumine viimase 4000 aasta jooksul põhjustas Viimsi poolsaare põhjaosa maismaastumise.
Randverest läänes on Mäealuse maastikukaitseala.
Asustus paikneb peamiselt rannikul, kus endised kalurikülad on tänapäeval aedlinnailmelised suvituskohad. Poolsaare edelaosas asuvad Tallinna äärelinnaosad Merivälja ja Mähe, neist põhja suunas on Viimsi valla alal läänerannikul Haabneeme, Pringi, Püünsi ja Rohuneeme, idarannikul Randvere, Tammneeme, Leppneeme ja Kelvingi, poolsaare lõunapoolses siseosas Lubja ja Viimsi. Poolsaarel on Miiduranna, Rohuneeme ja Leppneeme sadam. Poolsaare algusest ida pool Muuga lahe lõunakaldal on Muuga sadam.
Viimsi poolsaarel oli 1990. aastate alguseni Balti laevastiku allveelaevade punkerdamisbaas ja luurekeskus.
Kirjandus
- A. Viidas. Viimsi ajalugu. Tallinn, 1992
- Viimsi vald 90. Koostajad ja toimetajad U. Ratas ja A. Tõnisson. Tartu, 2009
Välislink
MerLe, 1996; EE 10, 1998; Tallinn, 2004; muudetud 2011
