Joldiameri

Joldiameri umbes 10 000 aastat tagasi

Joldiameri, jääajajärgne jahe soolakaveeline (Eestis peaaegu magedaveeline) veekogu Läänemere nõos umbes10 300–9300 ¹⁴C-aastat tagasi, kui siin valitsesid külm ja kuiv lähisarktiline ning jahe ja niiske preboreaalne kliima. Rannikualal laiusid kase- ja männimetsad. Nime saanud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica Gray järgi, kelle kodasid (kääbusvormina) on leitud meresetetest lääne pool Stockholmi (Eesti Joldiamere setteist pole seda leitud).

Joldiameri kujunes pärast Balti jääpaisjärve vee kiiret väljavoolu ja ookeanitasemega ühtlustumist: järve veepind alanes lühikese aja jooksul paarkümmend meetrit ning rannikualal tekkis inimasustus (näiteks Pulli asulapaik). Joldiamere setted ja pinnavormid on mattunud pealetunginud Antsülusjärve setete alla, neid on leitud vaid Antsülusjärve rannajoonest kõrgemal väikesel alal Põhja-Eestis (30–40 m kõrgusel ü.m) ja Kõpu poolsaarel (45–55 m kõrgusel ü.m),

Läänemere veetaseme muutused Kõpu poolsaarel hilisjääajal ja jääajajärgsel ajal