Kunda
Kunda, tööstus- ja sadamalinn Lääne-Virumaal Soome lahe rannikul, Kunda jõe alamjooksul. Kunda asub maakonnakeskusest Rakverest 26 km kaugusel. Kunda kaugus Tallinnast on 107 km, Narvast 98 km, Kiviõlist 34 km, Tapalt 55 km. Linnas on kaks kalmistut. Osa linnamaast jääb Toolse looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala piiresse. Looduskaitse all on Linnapark (10,9 ha). Kunda lähistel kirdes on Letipea maastikukaitseala, kus paikneb Eesti suurima maapealse mahuga (930 m3) rändrahn Ehalkivi.
Kundas on linnavalitsus, piirivalvekordon, päästekomando.
Rahvastik
Kunda elanike arv | |
1922 | 2310 |
1934 | 1862 |
1941 | 1890 |
1959 | 3776 |
1970 | 5270 |
1989 | 5037 |
2000 | 3899 |
2003 | 3820 |
2006 | 3751 |
2008 | 3712 |
2010 | 3669 |
Kunda rahvaarv on alati sõltunud tsemenditööstuse vajadustest. Okupatsiooniaegse tööjõupoliitika tulemusena oli Kunda elanikkond ümberrahvustumas: 1934 oli eestlasi 92,8, 1959. aastal 73,3 ja 1989. aastal 49,9%. Pärast taasiseseisvumist on Kunda rahvastik vähenenud, kuid eestlaste osatähtsus suurenenud (2000. aastal 58,6%). Paljud kundalased, kes kaotasid tsemenditehase uuendamise tõttu töökoha, on leidnud rakendust linnast väljas (näiteks Rakveres).
Kunda elanike vanuseline jaotus | |||||||
Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
arv | % | arv | % | arv | % | ||
1970 | 5270 | 1476 | 28 | 3373 | 64 | 421 | 8 |
1989 | 5037 | 1108 | 22 | 3476 | 69 | 453 | 9 |
2000 | 3899 | 741 | 19 | 2495 | 64 | 663 | 17 |
Majandus ja transport
Kunda töötajate jaotus tegevusalati | ||
1989 | 2000 | |
Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 163 | 23 |
Töötlev tööstus | 1554 | 634 |
Energia- ja veevarustus | – | 29 |
Ehitus | 204 | 63 |
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 154 | 133 |
Hotellid ja restoranid | 82 | 30 |
Veondus, laondus ja side | 197 | 237 |
Rahandus | 8 | 4 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 153 | 105 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 48 | 89 |
Haridus | 184 | 112 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 76 | 48 |
Kalandus | 5 | |
Mäetööstus | 93 | – |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 112 | 40 |
Töötajaid kokku | 3028 | 1552 |
Aastal 1992 moodustati AS Kunda Nordic Tsement (KNT; kuulub Saksa kontserni HeidelbergCement Group Põhja-Euroopa regiooni). KNT peamine tegevusala on klinkri ja tsementide tootmine (2009. aasta tarne kodu- ja välisturule 652 500 t). Ettevõte pakub ka sadamateenuseid ja toodab lubjakivikillustikku. Müügikäive oli 2009. aastal 573 miljonit krooni, sellest 39% andis eksport.
1993–94 rajas KNT 1941. aastal hävitatud vana sadama asemele uue, mis kanti 1. VI 2001 rahvusvahelisse sadamate registrisse. Kunda sadama sügavus on sõltuvalt kaist (kaisid on 4) kuni 9,5 m ning seal on võimalik töödelda kuni 12 000-tonnise kandevõimega aluseid. 1995. aastal oli sadama kaubakäive 589 000, 2002. aastal 1,73 miljonit ja 2010. aastal 1,66 miljonit tonni. Sadama suurimad kliendid on ümarpuidu jt puidutoodete eksportijad. Tähtsaimad väljaveokaubad on paberipuu, puiduhake, saepurugraanulid ja turvas, sisse veetakse peamiselt killustikku ja saepalki. KNT kasutab sadamat tsemendi ja tsemendiklinkri ning tsemendi toomiseks vajaliku kipsi ja tahkekütuse sisseveoks.
KNT rajas 1999 kombijõujaama, Kunda jõel asub kaks veejõujaama (aastast 1893 ja 2003).
2006. aastal alustas haavapuitmassi tootmist AS Estonian Cell. Tehas tarbib umbes 380 000 m3 haava paberipuitu aastas (tarnivad Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Nor-Est Wood).
Sadamat ja tööstust teenindab mitu veofirmat (AS Lajos, AS Kunda-Auto, AS Kunda Trans jmt), kauba käitlemisteenust sadamas pakub AS Baltic Tank.
Kundas puudub linnasisene ühistransport. Regulaarne bussiühendus on Rakvere, samuti Viru-Nigula ja Vihula vallaga. Kundat ühendab Rakverega laiarööpmeline kaubaraudtee (19 km).
Haridus, kultuur ja tervishoid
Linnas on Kunda Ühisgümnaasium (asutati 1. IX 2001, kui ühendati 1. ja 2. keskkool; 2002/03. õa 643, 2010/11. õa 383 õpilast, neist 24 venekeelsed), lasteaed Kelluke, muusikakool, raamatukogu, noortemaja, kultuuriklubi, mitu spordiklubi, spordikeskus ning Kunda tsemendimuuseum. Kunda jõe orus asub Lammasmäe Puhkekeskus. Ilmub linnaleht Meie Kodu.
Kunda linnas on apteek, tegutsevad perearstid ja hambaarst. Sotsiaalhoolekandega tegelevad Kunda tervise- ja hooldekeskus, mittetulundusühing Kunda Elulõng ja eakate päevakeskus Meelespea.
Tegutsevad luterlik ja õigeusu kogudus ning metodistid.
Linnaehitus
Linna (10 km2) põhjaosa paikneb Soome lahe rannikumadalikul, lõunaosa Viru lavamaal, kus Kunda jõgi voolab sügavas orus. Lavamaa laskub rannikule kahe astanguna. Alumine, liivakiviastang kannab jõest idas Lontova, jõest läänes Maageranna (ka Mageranna) nime, ülemine, pinnakatte alla mattunud lubjakiviastang läbib kaarjalt linna lääneosa. Sellest lõunas paikneb männimetsaga kattunud Korismägi (57 m ü.m).
Suurem osa linnast asub jõe läänekaldal lavamaal ning jaguneb All- ehk Vanalinnaks ja Üla- ehk Uuslinnaks. All-linna tänavastiku sõlmpunkt on ringliiklusega ristmik, kus peatänavalt Rakvere maanteelt hargnevad Jaama, Koidu ja Kasemäe tänav. Jaama tänavast lõunas asub Kunda tööstus- ja veonduslinnaosa, mille moodustavad tsemenditehas, selle abiettevõtted ja laod ning raudtee- ja autoveondusrajatised. All-linna vanim töölisasum (Sauna ja Jõe tänaval) paikneb tsemenditehasest kirdes, tehase juhtkonna elamud on läänes Linnapargi (endise Direktori pargi) ääres.
All-linna haldus- ja ärikeskus asub ringristmikust loodes. Lääne pool paikneva Ülalinna põhitänavad järgivad lubjakiviastangut. Nõukogudeaegses Ülalinnas on suured korterelamud. Kolmas linnaosa, Lontova ehk Mereäärne, asub jõest idas rannikumadalikul ja koosneb kolmest asumist: sadamapiirkonnast (33 ha) ning Sadama ja Lontova tee äärsest elamulinnaosast.
Ajalugu
Kundat on esimest korda mainitud 1241 külana (Gundas), 1287 vasalli (Nicolaus de Gundis) elukohana, 1443 mõisana. Nüüdishaldusjaotuse järgi asus Kunda mõis Linnuse külas ja Kunda küla Siberi küla alal. Kunda mõisale on kuulunud ka Kunda jõe suudme lähedal asunud väike Lontova küla (Blücher). 1805 hakati sealset sadamat Aleksander I käsul laiendama, sinna tekkis alevik, kuhu rajati saeveskeid ja köievabrik. 1860. aastate lõpus huvitus Kunda mõisa omanik Johann Girard de Soucanton (1785–1868) võimalusest toota kohapealsest järvelubjast ja sinisavist tsementi. 1870 asutati selleks osaühing (tollasel Venemaal kolmas), 1872 jõuti tööstuslike katsetusteni ning 1873 alustati pidevat tsemenditootmist. Tsemendiveskis rakendati veejõudu ja toorme kaevandamisel aastast 1893 aurumasinaid, samal aastal valmis hüdroelektrijaam (Baltimaade esimene). 1896 anti käiku Kunda–Rakvere eraraudtee (19 km). Töölised majutati esialgu Lontovasse, hiljem kujunes tehase kõrvale töölisasula (Vanalinn). Kundas on olnud tugev töölisliikumine (streigid 1870 ja 1883, maidemonstratsioon 1922).
1920 sai Kunda aleviks, linn on ta aastast 1938. 7. VIII 1941 – 21. IX 1944 oli Kundas Saksa okupatsioon. Tsemenditehase Punane Kunda (1920–41 as Port – Kunda) rekonstrueerimisega (1957–74) kaasnes linna kasv; 1960 kuulutati tsemenditehas üleliiduliseks komsomoli löökehituseks.
Välislink
EE 11, 2002; EE 12, 2003; Eesti Vabariik 90, 2008; muudetud 2011