Tagasi ETBL-i avalehele

muna

muna, valminud munarakk koos teda ümbritsevate kestadega. Munadega toimub loomadel suguline sigimine. Rohkesti on mune neil loomadel, kes nende eest ei hoolitse (näiteks parasiitussidel).

Linnumuna koosneb idukettast, rebust, munavalgest, kahekihilisest koorealusest kestast ja lubikoorest. Iduketas ehk blastodisk on kuni 3 mm läbimõõduga valkja tähni kujuline, paikneb rebupinnal. Rebu on loote toitainevaru, temas on vaheldumisi heledaid ja tumedaid kihte, teda katab väga õhuke rebukest. Rebu suurenemisel paikneb iduketas kogu aeg rebu pinnal. Pinnale kerkides moodustab ta esimesena ladestunud heledast rebukihist ümara tulba – rebutaela. Munavalge koosneb sisemisest kee­ris- ja vedelkihist ning välisest tihe- ja vedelkihist. Munavalget ümbritseb munakiudkest, mille peal on teine, lubikoorealune kiudkest. Kiudkestad on omavahel liitunud, ainult muna jämedas otsas on nad eraldunud ja nende vahele moodustub õhuruum. Lubikoor koos­neb kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist, mis on läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, väljast­poolt katab teda õhuke liimjas kaitsekiht – kutiikul. Munakoor võib olla valge (harilikult suluspesitsejatel lindudel) või pigmenteerunud (harilikult avaspesitsejatel). Lubikoor kaitseb muna sisu välismõjude eest.

Muna on põhiline linnukasvatussaadus. Kanamuna keskmine mass on 40–­75 g, hanemunal 160–220 g, pardimunal 75–100 g, kalkunimunal 80–100 g, vutimunal 9–13 g ja jaanalinnumunal 1000–1500 g. Kanamunas on 12,7% valke, 11,5% rasvu, 1% mineraalaineid, 0,7% sahhariide ja 74% vett.

  • Kokandus. Toiduks tarvitatakse peamiselt kanamune (ka hane-, pardi-, kalkuni-, vuti-, jaanalinnu- jm mune). Toidumunad liigitatakse dieetmunadeks (vanus kuni 5 päeva, mass vähemalt 44 g), värsketeks munadeks (hoitud temperatuuril 1–2°C vähem kui 30 päeva), külmhoonemunadeks (hoitud üle 30 päeva) ja konservitud (lubjalahuses säilitatud) munadeks. Toidumune liigitatakse ka kaalu järgi 4 kategooriasse: S (kuni 53 g), M (53–63 g), L (63–73 g) ja XL (üle 73 g, nimetatakse ka hiidmunadeks); nn tervisemunades on suurem oomega-3-rasvhapete sisaldus.

 

Muna: 1 munavalge, 2 lubikoor, 3 rebukile, 4 koorekest, 5 kollane rebukiht, 6 valge rebukiht, 7 iduketas, 8 munakeeris, 9 õhuruum

VE, 2006; EME 2, 2009 (A. Nõulik); muudetud 2011