Püssi
 |
| Püssi üldandmed | |
| Elanike arv (2011) | 1083 |
| Pindala | 2,1 km2 |
| Linna õigused | 1993 |
| Omavalitsus | Lüganuse vald |
Püssi, vallasisene linn Ida-Virumaal Lüganuse vallas Kiviõlist idas Purtse jõe ida- ja Kohtla (Roodu) jõe läänekaldal Tallinna–Narva raudtee ääres.
Püssi linnas on raudteejaam ja postkontor.
Püssi
Rahvastik
| Püssi elanike arv | |
| 1934 | 527 |
| 1959 | 839 |
| 1970 | 820 |
| 1979 | 1869 |
| 1989 | 2532 |
| 2000 | 1872 |
| 2003 | 1855 |
| 2006 | 1837 |
| 2008 | 1814 |
| 2010 | 1802 |
| 2011 | 1083 |
2000 oli 49% elanikkonnast eestlased.
| Püssi elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0—14 | 15—64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 2532 | 750 | 30 | 1604 | 63 | 178 | 7 |
| 2000 | 1872 | 376 | 20 | 1286 | 69 | 210 | 11 |
| 2010 | 1802 | 237 | 13 | 1338 | 74 | 227 | 13 |
Ettevõtlus ja transport
| Püssi töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 176 | 7 |
| Mäetööstus | 52 | 31 |
| Töötlev tööstus | 1024 | 442 |
| Energia- ja veevarustus | 8 | 15 |
| Ehitus | 4 | 10 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 28 | 71 |
| Hotellid ja restoranid | 28 | 10 |
| Veondus, laondus ja side | 56 | 31 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 28 | 9 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 28 | 48 |
| Haridus | 88 | 51 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 40 | 18 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 28 | 18 |
| Töötajaid kokku | 1588 | 766 |
Püssi tähtsaim tööstusettevõte on AS Repo Vabrikud (AS Sorbes Estonia; puitlaastplaatide tootmine, aastast 1974), mille tootmisala paikneb raudteest lõunas ja AS Viisnurk. Jõe ääres on endine kardirada ja motopalliväljak.
Kultuur, haridus ja tervishoid
Linnas on kultuurimaja, raamatukogu, lasteaed, noortekeskus, spordiklubi ja päevakeskus. Püssis koole pole, Püssi linna lapsed käivad peamiselt Lüganuse Keskkoolis, Kiviõli I Keskkoolis või Kiviõli Vene Gümnaasiumis. Linna teenindab perearst, kelle teeninduspiirkonda kuulub ka Lüganuse vald. Linnas töötab hambaarst ja apteek. Linnas on EVL Püssi Kogudus.
Linnaehitus
Püssi võib tinglikult jagada kaheks. Vanem osa paikneb raudtee ääres ja endise Püssi elektrijaama ümbruses. Seal on valdav madalhoonestus, suhteliselt hästi on säilinud 1950. aastatel ehitatud tüüphooneid (kultuurimaja, saun, söökla ja korterelamud). Linna Lüganuse-poolsed alad hoonestati peamiselt 1980. aastatel omapäraste pikkade (pikkus umbes 300 m) kolmekorruseliste korterelamutega. Linna ilmestavad ka endine Püssi elektrijaam (korstna kõrgus 72 m) ja Purtse jõe vasakul kaldal asuv tuhamägi.
Ajalugu
Püssi nime on esimest korda mainitud 1472 (Püssz), mõisa on nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof). Asula hakkas raudteejaama juurde tekkima 1920. aastail. Peategevusala oli algul puidu vedu ja töötlemine, 1930. aastate lõpus ehitati Püssi elektrijaam (töötas 1937–73), Püssist kagus on Aidu põlevkivikarjäär (alustas „Oktoobri” karjäärina tööd 1974). Aleviks sai Püssi 1954 ja linnaks 1993. 27. X 2013 ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga, tekkis uus haldusüksus Lüganuse vald.
 Püssi mõis 1912 |  Püssi soojuselektrijaam |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2013
