Tagasi ETBL-i avalehele

Udria

Udria, rannamurdes Utria, küla Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva lahe rannikul, võrdsel kaugusel Sillamäest ja Narva- Jõesuust, 19 ei (1996), hõlmab ka Mummassaare. Sadamakoht.

Looduskaunis maastik (Utria jõe oru ja parkmetsa kaitseala; 8,9 ha) . Huvivaärsused on Põhja-Eesti panka puhandav Udria oja (pikkus 5 km) sälkorg, Merikülani ulatuv Udria pank (Kunda lademe Udria kihistu tüüpleiukoht), Udria kivikülv (u 1 ha, üle 10 rändrahnu, ümbermõõt 10–18 m, looduskaitse all), kivikalme I aastatuhande I ja II poolest (Papikivik, AKM) ja nn Kotšnevi park. Arheoloogilisi leide (sh nn Vaivara pronkskirves) on saadud Mummassaarest.

Esmamainmg Taani hindamisraamatus (Ydrigas). 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses oli Udria külastatav suvituskoht, kus korduvalt suvitasid ja tegid loometööd maalikunstnik Ivan Šiškin ja kirjanik Nikolai Leskov, seda on ülistanud luules Betti Alver ja Debora Vaarandi. Udria panka uuris August Tammekann. Vabadussõjas randus Udriass 18. I 1919 Narva vabastamises osalenud meredessant (u 1000 meest), milles osalesid ka Soome vabatahtlikud, mälestussammas (1939, taasavatud 1991). Teise maailmasõjani oli Udria suur kooli- ja rahvamajaga küla (1940. аastal 84 peret), Sinimägede lahingute (1944) tanner ulatus ka Udriani ning enamik külast hävis.

EE 10; VE, 2006