Taani hindamisraamat (ld Liber Census Daniae), Kopenhaagenis Taani riigiarhiivis säilitatav, 13. sajandist pärinev pärgamentköide, sisaldab andmeid peamiselt maavaldussuhete kohta. Taani hindamisraamatu ühe osa, nn suure Eestimaa nimistu (Harju- ja Virumaa kohanimestik, andmed umbes 500 küla nime, suuruse ja valdaja kohta), koostasid 1219–20 Põhja-Eesti elanikke ristinud preestrid ja seda redigeeris 1241 Tallinna piiskop Thorkill. Nn väike Eestimaa nimistu sisaldab andmeid Eesti maakondade (peale Sakala ja Ugandi) suuruse kohta adramaades. Taani hindamisraamat on tähtsaimaid Eesti vanema ajaloo (eriti asustus- ja agraarajaloo) allikaid ning pakub huvi ka keele ajaloo seisukohalt. Nimede kirjaviisis avaldub alamsaksa keele ja mõnel määral Skandinaavia keelte mõju.

Teose üks osa sisaldab purjetamisjuhise, kuidas sõita tolleaegsest Taanist Eesti rannikule. Meretee kirjeldust (Navigatio ex Daniae per Mare Balthicum ad Estoniam) alustatakse Blekinge rannikult Utlängani saarelt ja laevatee kulgeb algul piki Rootsi idarannikut põhja kuni Arholma saareni, sealt Ahvenamaa kaudu Hanko poolsaareni, kust võib võtta otsekursi Osmussaarele või jätkata sõitu piki Soome lõunarannikut Porkkalani ning suunduda sealt üle Soome lahe otse Naissaarele. Purjetamisjuhistes on seda osa nimetatud Eesti mereks (Mare Estonum).

MerLe, 1996; EE 11, 2002; EE 12, 2003