Osmussaar
 Osmussaare pank ja tuletorn |
Osmussaar (rts Odensholm), saar Eesti looderannikul, umbes 7,5 km Põõsaspea neemest loodes; 4,7 km2 (pikkus üle 5 km, laius umbes 1,5 km). 2 elanikku (2003). Kuulub halduslikult Noarootsi valda. Geoloogiliselt on Osmussaar paelava, mille kirderannikut ääristab kuni 7 m kõrgune klint, kagurannik laskub kohati põrandataoliselt siledana merre. Osmussaar on noor saar (kerkinud merest 2000–3000 aastat tagasi, praegu on maakerge 2–3 mm aastas), rohkesti leidub lainete tekitatud klibuvalle (kõrgus kuni 3 m), nende vahel on niite, soid ja järvi (Inahamne, Lihlhamne). Suured gneissbretšast koosnevad rändrahnud (Skarvan, Kaksikud jmt) on mandrijää toonud Osmussaarest kirdes asuva veealuse Neugrundi meteoriidikraatri ringvallilt. Põhja- ja kirdeosas on veepiiril Osmussaare pank (kõrgus 6 m). Valdab kadastik, kohati kasvab ka lehtpuid. Osmussaar on kujunemas turismipaigaks; peale omapärase looduse väärivad tähelepanu kabeli varemed, rannarootslaste kalmistu ja külaase ning Nõukogude sõjaväe rajatiste jäänused. Saare ainsa pere põhitegevus on lambakasvatus. 25. X 1976 toimus Osmussaarel maavärin.
Osmussaar kuulub Osmussaare maastikukaitsealasse.
Ajalugu
Esmamaining umbes 1250 (Hothensholm), küla kohta on teateid aastast 1429. Saart asustasid 1940. aasta juunini rannarootslased (rootslased kutsusid saart Odensholm’iks, sest pärimuse järgi on saarele maetud koos oma varandusega Skandinaavia tähtsaimaid jumalaid Odin), 1934 elas Osmussaarel 125 inimest, seal olid 14 majapidamist, kabel (Jeesuse abikirik, esmamaining 1624, kivihoone ehitatud 1766, kasutati ka meremärgina), 2 paadisadamat ja kool. Küla elanikud olid pikka aega kroonulootsid laevadele, mis sõitsid Haapsallu või Pärnu. Saarel hakati esmakordselt Eestis (1938, A. Endi juhtimisel) turska töötlema: vinnutama ja tursamaksaõli valmistama. 1765. aastal rajati rannaveekaride eest hoiatav kivipaak, 1850 valmis uus tuletorn (õhiti 2. XII 1941 ja taastati 1954). 1940. aasta juunis võeti Osmussaar Balti laevastiku valdusse, inimesed sunniti saarelt lahkuma ja sinna rajati Nõukogude sõjaväebaas (oli seal aastani 1992). 1941 oli Osmussaar Eesti viimane Punaarmee tugipunkt, mis sakslastele loovutati.
Osmussaaree rannaveed on ohtlikud (ööl vastu 26. VIII 1914 sattus seal karile Saksa ristleja Magdeburg). Tänapäeval on saarel ka raadiomajakas, raadionavigatsioonijaam ja ilmavaatluspunkt.
 Saksa kergeristleja Magdeburg vrakk Osmussaare juures (12. august 1914) |  Osmussaarelt lahkuvad inimesed kariloomi sadamasse ajamas (1940) |  Hülgevaatlustorn Alfred Brusi elamul Osmussaarel (1940) |
Välislink
MerLe, 1996; XX sajandi kroonika I, 2002; EE 12, 2003; Eesti Vabariik 90, 2008; Eesti rahvakultuur, 2008; muudetud 2011
