Kurtna järvestik
| Kurtna järvestiku järvi | ||
| Pindala (ha) | Sügavus (m) | |
| Konsu | 136 | 10,2 |
| Suurjärv | 34,3 | 6,9 |
| Jaala | 19,6 | 6,4 |
| Kirjakjärv | 17,6 | 3,7 |
| Räätsma | 17,5 | 10,8 |
| Nõmme (Nõmmjärv) | 15,6 | 7,5 |
| Kuradijärv1 | 1,9 | 11,5 |
| 11970. aastail veetase alanes ning pindala vähenes 1,3 hektarini ja sügavus 6,35 meetrini | ||
Liivjärv
Nõmme järv
Kurtna järvestik asub Ida-Virumaal ida pool Jõhvi–Vasknarva maanteed Vasavere ja Konsu ümbruses. Järvestikku kuulub umbes 40 järve (kogupindala umbes 3,5 km2), need paiknevad ligi 30 km2 suurusel vahelduva pinnamoega (Illuka mõhnastik, oosid) metsasel alal (Kurtna nõmm). Tekkelt on järved termokarstilised, nende nõod on kohad, kus mandrijää taandudes sulasid kruusa ja liiva mattunud jääpangased. Tänapäeval mõjutab järvede veerežiimi ja ökoloogilist seisundit põlevkivikaevanduste ja Kohtla-Järve lähedus: Konsu järve ja Nõmme järve pumbatakse kaevandusvett, mitme järve veetase on pärast Kohtla-Järvet veega varustavate puurkaevude rajamist oluliselt alanenud, on ehitatud veeregulaatoreid, torujuhtmeid ja kanaleid (Raudi, Raudi–Konsu). Suurjärvest algab Vasavere jõgi, Peen-Kirjakjärvest Mustajõgi. Järvestikus on nii tugeva läbivooluga rohke- ja segatoitelisi järvi (Suurjärv, Nõmme järv, Kirjakjärved) kui ka vähe-, poolhuumus- ja kesktoitelisi umbjärvi (Ahne-, Valge-, Kuradi- ja Liivjärv, Martiska järv). Väga selge vesi (läbipaistvus üle 4 m) ja liivane põhi on Ahne- ja Liivjärvel ning Martiskal. Mõnes järves kasvab veel vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu. Rohke põhja- ja pinnaveetarbimisega on peale veetaseme languse kaasnenud järvede eutrofeerumine. Pannjärve liivakarjääris on tehisveekogu. Kalarikkaimad (peamiselt ahven, särg, haug ja latikas) on Jaala, Kirjak-, Konsu ja Suurjärv. Enamik järvi asub Kurtna maastikukaitseala piires.
EE 12, 2003
