Mälestusmärk, mis on püstitatud 1700. aastal Põhjasõja langenud vene sõduritele.

Mälestusmärk („Rootsi lõvi”), mis on püstitatud Karl XII auks Narva lahingus saavutatud võidu puhul.

Narva lahing, Põhjasõja lahing, mis peeti Narva lähedal 30. XI 1700.

Septembris 1700 hakkas Vene vägi Narvat piirama, kuid ei suutnud halva väljaõppe ja suurtükkide vähesuse pärast linna vallutada. 16. oktoobril maabus Pärnus Karl XII juhtimisel Rootsi peavägi ja liikus sealt Narvat kaitsvale Rootsi väele (u 2000 meest) appi. Narva lähedal Vene väe laagris viibinud Peeter I lahkus sealt 29. novembril ja määras ülemjuhatajaks hertsog Carl Eugene de Croy (1651–1702). Karl XII vägi (11 000 meest, kaotas lahingus surnute ja haavatutena 2000) murdis läbi Vene väe (35 000 meest, Narva lahingust võttis osa 24 000, kaotas Narva piiramisel, Narva lahingus ja taandumisel 7000–8000 meest) keskosa ning surus selle tiivad vastu Narva jõge. C. E. de Croy andis end vangi, öösel Vene vägi kapituleerus.

Narva lahingus saadud võit andis Karl XII-le võimaluse suunduda oma peajõududega Riia alla Saksi väe vastu.

EE 12, 2003