Piibe mõis (sks Piep), rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas, tänapäeval Lääne-Virumaal Rakke vallas Piibe külas.

1590 läänistas kuningas Johan III Liigvalla Jürgen Boyele, 1641 jagas viimane selle poegade vahel nii, et pool mõisast jäi Liigvallale ja teisest poolest tekkis Piibe. 1663 omandas mõisa Heinrich Rehbinder, 1669 Caspar von Stackelberg ja 1756 lipnik Heinrich Johann Baer Edler von Huthorn. Sellest alates kuni võõrandamiseni 1919 kuulus mõis von Baeride suguvõsale.

Piibe mõisast on pärit maailmakuulus bioloog ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Peahoone kohas paikneb Karl Ernst von Baeri mälestuskivi (avatud 1960, uus tahvel 2002).

19. sajandil ehitatud peahoone (keskmise suurusega ühekordne puithoone, mille vasakul tiival oli kahekordne juurdeehitus) on hävinud (lammutati 1920. ja läänetiib 1950. aastatel). Mõisakompleksist on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, sealhulgas valitsejamaja, õlleköök ja lambatallid (Piibes arendati suurejoonelist lambakasvatust), samuti väheldane park. Baeri sajandal surma-aastapäeval (1976) rekonstrueeriti Piibe park, puhastati tiik, rajati uusi teid. Omal ajal oli pargi tiik kanali abil ühendatud Põltsamaa jõega.

Piibe mõis on andnud nime ka Piibe maanteele.

Piibe mõisa peahoone (hävinud)

Piibe mõisa valitsejamaja

Piibe mõisa lambalaut

Kirjandus

• E. Siimo. Piibe K. E. v. Baeri elus. – Folia Baeriana. Tallinn, 1976

Välislingid

• Piibe mõis Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis
• Piibe mõisa omanikud Eesti Ajalooarhiivi andmebaasis

Loodud 2013