Mustvee üldandmed
Elanike arv (2011)	1358
Pindala	5,45 km2
Linna õigused	1938
Linnapea	Max Kaur
Maakond	Jõgevamaa

Mustvee, linn Jõgevamaal Peipsi järve ääres Mustvee jõe suudmes.

Asub liivasel madalikul, mis linna lääneosas ulatub ainult 2–3 meetrit üle Peipsi veetaseme. Sadam ja teedesõlm; linna läbiva Jõhvi–Tartu–Valga maantee uuelt, ringtee lõigult (möödub Mustvee läänepiirist) hargnevad Jõgevale, Rakverre ja Kallastele viivad maanteed.

Mustvees on konstaablijaoskond, piirivalvekordon, päästekomando.

Mustvees kulgeb piki Peipsi rannikut Loode-Peipsi hoiuala.

Rahvastik

Mustvee rahvastikus on ülekaalus venelased, kes valdavalt põlvnevad Peipsi läänerannikul elavate vanausuliste kogukonnast. 1922. aastal oli linnas eestlasi 29,3%, 1959. aastal 43,5%, 2000. aastal 40,7% ja 2011. aastal 41,5% (563 inimest). Seisuga 1. I 2012 elas Mustvee linnas Statistikaameti andmetel 1455 inimest.

Ettevõtlus ja transport

Mustvee tähtsus liiklussõlmena ning piirkondliku majanduskeskusena on alates 20. sajandi II poolest kahanenud. Mustvee rajooni kaotamine (1959), sadama veosekäibe vähenemine ja Mustvee–Sonda kitsarööpmelise raudtee sulgemine (1968) vähendasid oluliselt töökohti. Mõnevõrra suurendas tööhõivet 1965 käiku lastud trikotaažitootmiskoondise Marat pesuõmblustsehh (1990 umbes 350 töötajat), kus leidsid tööd ka paljud Mustvee lähiasulate elanikud. Turumajandusele üleminekul vähenes Mustvees ja tema tagamaal töökohtade arv järsult. 2005. aasta 6. mail lõpetas AS Marat oma Mustvee õmblustsehhis (oli Mustvee ainus tööstusettevõte) tootmise ning koondas kõik 123 töötajat. Osa neist on leidnud töö uues õmblustööstusettevõttes Mustvee Õmblus OÜ. Väljaspool linna on mustveelased hõivatud peamiselt ehituses ja kalanduses. Mustvee on eeskätt teeninduskeskus, mille mõjupiirkond hõlmab ka Kasepää ja Lohusuu valda. Mustvee sadam on rekonstrueerimisel, 2007. aastal valmis uus piirivalvekordoni hoone. Sadamas seisab Tiirikoja Järvejaama uurimislaev, kala- ja külalislaevad silduvad ebakorrapäraselt. 

Mustvee 1920. aastail

Mustvee sadamaala

Haridus, kultuur ja tervishoid

Linnas on eestikeelne Mustvee Gümnaasium (2002/03. õa 247, 2009/10. õa 158 õpilast) ja Mustvee Vene Gümnaasium (302, 181 õpilast), muusika- ja kunstikool, lasteaed, kultuurikeskus ja raamatukogu, postkontor ning spordihoone.

Haigla järglane on SA Mustvee Tervis (ambulatoorne ja statsionaarne ravi, 20 voodikohta), mis mudaravi tõttu on linna kõige laiema teeninduspiirkonnaga (Jõgeva, Ida-Viru jmt maakonda) asutus.

Tegutsevad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Mustvee Püha Nikolause (historitsistlik hoone valmis 1864, arhitekt A. Edelson), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (rahvusvahelise neogooti stiili kaanonite järgi ehitatud kivikirik valmis 1880; sarnaneb Lohusuu ja Narva-Jõesuu kirikuga) Mustvee ja vanausuliste kogudus (kirik valmis 1927), Mustvee Betaania Kogudus (baptistide) ja Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus (Mustvee Püha Kolmainsuse kirikus, ehitatud 1877).

1996 avati Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum, kus on materjale nii vanausuliste kui ka piirkonna ajaloo kohta. Heino Lubja Kaalumuuseumi kollektsiooni kuulub üle 120 erineva kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk metallist ja keraamilisi vihte ning muud kaaludega seotut (kokku üle 1000 eksponaadi). Kaalumuuseum tegutses kuni 2009. aastani.

Aastast 1997 tegutseb Mustvee Ökoturismiühing.

Mustvee Gümnaasiumi hoone

Üks Mustvee Vene Gümnaasiumi hoonetest

Mustvee Kultuurikeskuse hoone kõlakojaga

Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik

Mustvee kirik

Mustvee Betaania Koguduse palvela

Linnaehitus

Linna läänest itta läbiva Mustvee jõe kääruline, kuni 3 meetri sügavune org jagab linna (5,4 km²) kaheks osaks, mida ühendavad maanteesillad (sadama ringteel) ning jalakäijate sillad. Tänavatega ja hoonestatud ala sirutub mööda Peipsi rannikut põhja (peamine liiklustee on Narva tänav), piki Pihkva ja Aia tänavat lõunasse (liitub Raja külaga) ning jõekaldaid ja Tartu tänavat ääristavalt läände. Põhiosa linna haldus-, kultuuri- ja tervishoiuasutusi, koolid, 3 kirikut ning enamik kauplusi ja teenindusettevõtteid paikneb Tartu ja Narva tänava ääres.   

Ajalugu

Kohanimena on Mustvee (vene Чорна) teada aastast 1493 (Mustut), enne püsiasula kujunemist olid seal Tähkvere jmt küla talupoegade ajutised kalamajad. Aastast 1554 on teateid Mustvee ordumõisa kohta (Mostuet). Poola võimu ajal allus Mustvee folvark (1599 Mostfersth alias Czarny) Laiuse linnusele. Juba 18. sajandil elas Mustvees ülekaalukalt venelasi (peamiselt vanausulisi). 1869 sai Mustvee (vene Чёрный) omaette vallaks, 1921 muudeti aleviks; linn on ta aastast 1938. Mustveed on mitu korda laastanud suur tulekahju: 1918 põles maha 120 maja, Teises maailmasõjas (peamiselt rohkete õhurünnakute tagajärjel 1944. aasta suvel) hävis ligi 70% linnast. 25. VII 1941 – 19. IX 1944 oli Mustvees Saksa okupatsioon. 1950–59 oli Mustvee samanimelise rajooni keskus.

Mustvee turg 1930. aastatel

Eesti Vabariigi 15. aastapäeva paraad Mustvee keskväljakul

Kirjandus

• V. Pommer, K. Kruuse. Mustvee 500. Mustvee, 1993

Välislingid

• Mustvee linna kodulehekülg
• Mustvee Vanausuliste Muuseumi koduleht
• Heino Lubja Kaalumuuseumi koduleht

EE 12, 2003; Jõgevamaa, 2009; muudetud 2011