koger
koger, kuldkoger (Carassius carassius; ingl Crucian carp, vn обыкновенный карас), Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siberi veekogude vähenõudlik kala karpkalalaste sugukonnast, elab järves, tiigis, turbakarjääris, lombis ja kraavis, harvemini jões ja Läänemere magestunud osas (enim Väinameres); pikkus kuni 40 (50) cm, kaalub kuni 2,2 kg. Eelistab mudase põhjaga taimestikurikkaid veekogusid, on paljudes neis ainus kalaliik. Kogre kääbusvorm mudakoger (Carassius carassius morpha humilis; pikkus kuni 15 cm) elab sageli tiikides, seal on teda palju, kusjuures teisi kalu seal tavaliselt ei elagi. Talveks kaevub koger mudasse ja elab seal üle isegi veekogu ummuksisse jäämise või põhjani külmumise. Toitub põhjaloomadest, veetaimedest ja detriidist. Koeb maist juulini portsjoniti veetaimedele, suve jooksul 3–5 korda, umbes 10-päevaste vaheaegadega. Kuigi kogrel on maitsev liha, ei ole tal töönduslikku tähtsust (teda saadakse peamiselt kaassaagina), kalakasvatustiikides on ta aga lausa ebasoovitav (näiteks ristub teiste karpkalalastega, sealhulgas karpkalaga). Eestis elab Aasiast sisse toodud sugulasliiki hõbekokre.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
- E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
- P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Välislingid
- L. Järv. Eesti vete kalad. Koger ja hõbekoger. – veebisaidil Kalastaja.ee
- Koger veebisaidil FAOFisheries and Aquaculture Department (inglise keeles)
EE 4, 1989; VE, 2006; EME 1, 2008; muudetud 2011
