bentos (< kr benthos ’sügavus’; ingl benthos, vn бентос), põhjaelustik. Bentaalis, s.o veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jaotatakse fütobentoseks ehk põhjataimestikuks ja zoobentoseks ehk põhjaloomastikuks; mõnikord eristatakse fütobentosest bakterbentost. Bentose organisme jaotatakse vastavalt suurusele makrobentoseks (üle 1 mm) ja mikrobentoseks (alla 1 mm).

Fütobentos on litoraalis ja sublitoraalis. Meres koosneb fütobentos peamiselt rohe-, pruun-, puna- ja ränivetiktaist ning bakteritest, magevees õistaimedest, sammaldest, rohe- ja ränivetikaist ning baktereist. Mere fütobentoses eristatakse rohe-, pruun- ja punavetikavööndit, järve fütobentoses õhu-veetaimede, ujulehtedega taimede ja veesiseste taimedega vööndit. Meres on fütobentos kõige rikkalikum kaljusel ja kivisel põhjal.

Zoobentost on veepiirist kuni suurimate sügavusteni. Mere zoobentos on väga mitmekesine, selles on esindajaid kõigist selgrootute hõimkondadest. Magevee zoobentos on on ühetaolisem, ülekaalus on limused, väheharjasussid, putukate vastsed ja vähid ehk koorikloomad. Zoobentoses on liikuvaid, kinnistunud, setteisse kaevunuid ja muid eluvorme. Zoobentosel on suur tähtsus kalade toiduna, bentosetoidulised on näiteks latikas, koger ja linask. Paljusid organisme kasutab inimene toiduks ja tehniliseks otstarbeks.

VE, 2006; EE 1, 1985; MerLe, 1996; EME 1, 2008; muudetud 2011