Tagasi ETBL-i avalehele

Aegviidu

Aegviidu valla üldandmed
Elanike arv (2010) 856
Pindala  11,97 km2
Vallavanem Tõnis Väli
Maakond Harjumaa

Aegviidu, alev ja vald Harjumaa idapiiril, 2. järgu haldusüksus; valla staatuse sai 25. VIII 1993 (tekkis alevvald).

Külgneb Järvamaaga, hõlmab ka Mustjõe-äärse Kosenõmme ning Jänijõe ja raudtee vahelised Uueveski ja Nelijärve.

Aegviidu valla naaberomavalitsused on Anija ja Lehtse vald.

Aegviidu Nelijärve (1963)

Rahvastik

Aegviidu elanike arv
1934 666
1950 889
1959 1051
1970 1250
1979 1311
1989 1097
1995 1085
2000 952
2003 933
2010 856

Põhja-Kõrvemaa maastik

Loodus

Paukjärv

Aegviidu asub Must- ja Jänijõe keskjooksul. Piibe maanteest edelasse ja läände jääv Aegviidu osa kuulub Kõrvemaa maastikukaitsealasse, Aegviidust kirdesse ja põhja jääb umbes 3 km kaugusle Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Viimase ja Aegviidu vahel ilmestab maastikku Aegviidu–Paukjärve mandrijää servamoodustiste lõunaosa (Määra-, Puki- ja Tirgandimägi, Ännijärv (11,1 ha) ja Änni Linajärv). Nikerjärvelt suundub Jäneda ja Aravete kaudu kagusse Aegviidu–Neitla oosistu.

Ettevõtlus ja transport

Aegviidu raudteejaam

Aegviidu asub Tallinna–Tapa raudtee ja Jägala–Käravete (Piibe) maantee ääres. Alevis on raudteejaam (elektrirongide lõppjaam, 56 km Tallinnast) ja Nelijärve raudteepeatus (59 km), mitu metsa- ja puiduettevõtet (sh AS Aegviidu Puit). Alevis on Riigimetsa Majandamise Keskuse Aegviidu looduskeskus.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tegutsevad põhikool (2002/03. õa 100, 2009/10. õa 49 õpilast, koolimajas Aegviidu Muuseum), lasteaed, postkontor, rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Aegviidu Aleksandri kogudus; vana (kabeliaed) ja uus (Vike) kalmistu. Mitu puhkeasutust (sh Nelijärve Puhkekeskus, Aegviidu lähedal Pillapalus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus). Nelijärve on parkmetsa, oosi ja järvede (Niker-, Purgatsi, Urbukse, Vahejärv jt) pärast Tallinna ümbruse puhkekohti.

Ajalugu

Aegviidu (2003)

18. sajandil olid Piibe maantee ääres Lehtse mõisa karjamõis ja kõrts (Mellini atlases Aegwid, 1796). 1820 ehitas mõis Aegviidule hobupostijaama ja mõni aasta hiljem jahilossi (Charlottenhof). Pärast Balti raudtee avamist (1870) valmis III klassi raudteejaam ja selle ümber kujunes alevik. 1895 avati Ambla abikirikuks ümber ehitatud kabel, 1920 valmis saeveski. 1922 hakati müüma ehituskrunte, 1925. aastast hoogustus elamuehitus, 1937–38 ehitati Nelijärvele turistide kodu (arhitekt Artur Perna), 1948 muudeti see turismibaasiks.  Aastast 1978 on Tallinnaga elektrirongiühendus.

1926 sai Aegviidu suvitusaleviku õigused ja aastast 1945 oli ta Järvamaasse kuuluv alev (1950 kuulus Tapa rajooni, 1962 arvati mõneks ajaks Paide ja seejärel Harju rajooni). Omavalitsusliku staatuse sai 20. VI 1991.

Aegviidu-Nelijärve turismibaas valmis 1948

Purgatsi järv

  

Kirjandus

  • A. Saar. Aegviidu-Nelijärve. Tallinn, 1972

EE 12, 2003; muudetud 2011