Paukjärv

Soodla jõgi

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas; pindala 13 086 ha. Nõukogude ajal oli seal Eesti suurim sõjaväepolügoon. Asutatud 1991, et kaitsta liustikutekkelisi pinnavorme, rabasid, järvi, taimekooslusi ning haruldasi liike. 1997 sai kaitseala maastikukaitsealaks (pindalaga12 891 ha). Praegused piirid, staatus ja kaitse-eeskiri on aastast 2007. Kaitsealal on kaks mandrijää servamoodustiste vööndit: Aegviidu–Paukjärve ja Kulli–Koitjärve. Seal on nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Šveitsiks. Ooside absoluutne kõrgus on kuni 100 m, nende nõlvad on järsud (kaldenurk kohati kuni 40°).

Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Metsadest valdavad leede- ja leet-gleimuldadel kasvavad okasmetsad. Inimtekkeline on Jüssi lagedik, kus asub kanarbikunõmm. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv – Metstoa Ümarjärv (14 m). Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide – näiteks kaljukotka (looduskaitse I kaitsekategooria liik), metsise, sookure ja kivisisaliku (kõik II kaitsekategooria) – ning suurkiskjate elupaik. Taimestiku poolest asub Põhja-Kõrvemaa Lääne- ja Ida-Eestile omaste liikide piirialal, suure haruldusena kasvab seal mägi-lipphernes (I kaitsekategooria). Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid on ürglooduse objektid.

EE 12, 2003; muudetud 2011