Raplamaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	2979,7 km2
Elanike arv	36 620 (2010)
Keskus	Rapla linn
Rahvastiku tihedus	12,3 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	36,70%
Haldusüksused	10 valda (sh 1 alevvald)
Asulad	1 linn (vallasisene linn), 3 alevit, 14 alevikku, 267 küla

Rapla maakond, Raplamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Asub Põhja- ja Kesk-Eestis, hõlmab varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, Järvamaast Käru piirkonna ning Pärnumaa põhjanurgast Lelle ümbruse. Ajalooliste kihelkondadena paiknevad nüüdses Raplamaas Harjumaast Juuru ja Rapla ning osalt Hageri ja Nissi, Läänemaast Märjamaa ja Vigala ning Kullamaa idaosa, Pärnumaast Vändra põhjaosa ning Järvamaast Türi loodeosa. 1950 moodustati Rapla rajoon, sai 1959 suuri alasid juurde Vändra ja 1962 Märjamaa rajoonist.

Rapla maakonna naabermaakonnad on Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Pärnumaa.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Järvakandi vallastaatusega alevist ning Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila (sh Kohila alev), Käru, Märjamaa (sh Märjamaa alev), Raikküla, Rapla (sh maakonnalinn Rapla) ja Vigala vallast.

Loodus

Raikküla lade (Pakamägi)

Kuimetsa karstiala

Niiduaia tammik (Haimre)

Suurema osa Raplamaa alast hõlmab Harju lavamaa kesk- ja lõunaosa, lääneserv paikneb Lääne-Eesti madalikul, väike idaosa Kõrvemaal. Maakonna kagunurka, suurte soode ja metsadega Pärnu madaliku ning Kõrvemaa kokkupuuteala, tuntakse ka Kõnnumaana. Raplamaa aluspõhja moodustavad Siluri lubja- ja dolokivid, kohanime järgi on saanud nime Pirgu, Juuru ja Raikküla lade. Raikküla lademe avamus hõlmab Raplamaa pindalast umbes poole (paljandid Pakamäel, Pakal ja Inglistel), Orgita ümbruses on kuni 4 m paksuselt kollakashall dolokivi. Pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate õhuke. Alale on omased Balti jääpaisjärve rannamoodustised ja ulatuslikud viirsavitasandikud.

Peale aluspõhjakõrgendike ja moreenkühmude leidub otsamoreene, mõhnu ja oose (Lelle ja Vahastu vahel, sh Rapla kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi, 106 m), mis lääne pool on tekkelt viimase mandrijäätumise Palivere staadiumi ja idas Pandivere staadiumi servamoodustised. Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku üleminekualal (Märjamaa ja Varbola ümbruses) on suuri õhukese pinnakattega ja pinnakatteta aluspõhjalavasid. Kõnnumaal on valdavad laialdased soostunud jääjärvetasandikud. Vigala ümbruse hõlmab viirsavitasandik (savide paksus kuni 30 m), aluspõhi ulatub seal maapinnani vaid vähestes kohtades (Avaste mägi, 24 m). Läänepiiril (Rumba ja Velise jõe ühinemiskohas) on maapinna kõrgus alla 5 m. Raplamaa tähtsaim veelahe on Paluküla Hiiemägi, sealt algavad jõed kuuluvad Soome lahe (Keila jõgi), Väinamere (Kasari ning tema lisajõed Vigala, Velise, Nurtu ja Enge) ning Pärnu jõe lisajõgedena (Sauga, Käru ja Vändra) Pärnu lahe vesikonda. Paese aluspõhja tõttu on rohkesti karsti. Järvi on vähe (umbes 30) ja need on valdavalt väikesed madalsoo- ja rabajärved. Järvelisuse poolest (0,41%) on Raplamaa Eesti maakondade hulgas viimane. Ulatuslikke alasid hõlmavad gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldi katvad võsastunud endised puisniidud. Loode- ja põhjaosa paelavadel on valdavad paepealsed ja rähksed rendsiinad (VI–VII hindeklass) ning kirdeosas leetunud ja leedemullad. Mitmel pool (eriti lõuna- ja idaosas) on rohkesti soostunud ja soomuldi. Raplamaa iseloomulikem metsatüüp on loomets (kohalikus keelepruugis „nõmm”), eriti palju on seda Märjamaa ja Raikküla valla alal (Suur Nõmm Kõrvetaguse–Vaimõisa–Russalu piirkonnas). Metsarikkad on ka Kõnnumaa ja Lääne-Eesti madaliku servaalad. Laiguti kasvab ka salumetsa. Vigala mail leidub harvaesinevat männi ja kase kooslusega lodumetsa (kohalikus keelepruugis „soovik”). Soodest moodustavad madalsood 51, rabad 40 ja siirdesood 9%. Liustikulised ja meretekkelised pinnavormid on üldiselt madalad (suhteline kõrgus harva üle 10 m), pikaajaline inimtegevus (maaharimine, teede ehitamine jms) on neid kohati oluliselt ümber kujundanud. Raplamaa kliimale on omased kevadised ja sügisesed sagedased öökülmad (öökülmadeta aega on vaid 111 päeva aastas). Raplamaal on kaitstavatest aladest ja looduse üksikobjektidest 36 hoiuala, 11 looduskaitseala, 14 maastikukaitseala, 8 vanade eeskirjadega kaitseala, 11 muud kaitseala, 61 parki, puiesteed ja puistut, 85 puud ja puuderühma, 10 allikat, 7 pinnavormi ja 25 rändrahnu. Raplamaal kasvab Eestimaa jämedaim pärn – Sipa pärn (ümbermõõt 60 cm kõrguselt 9 m), jämedaim harilik saar – Veski saar (ümbermõõt 6,6 m; Kivi-Vigalas) ja jämedamaid kadakaid – Lokuta kadakas (ümbermõõt 2,06 m; Raiküla vallas, Metsakülas).

• Raplamaa kaitsealade täielik loend

Paluküla Hiiemägi

Mukri raba (Saarjõe maastikukaitseala)

Vigala sild Vigala jõel

Majandus

Raplamaa geograafiline asend on majanduslikus mõttes soodne. Rohkesti on väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, tootmine on mitmekesine ja hajutatud. Põllumajandus on taandunud, suurtest tootmisettevõtetest on püsima jäänud üksikud.

Ettevõtlus. Raplas tegutseb siiani Eestis esimese rahvusvahelise aktsiaseltsina asutatud ettevõte (puidukaitsevahendite, värvide ja lakkide tootja ES Sadolin AS). Klaasitootmine Järvakandis algas 1879. aastal. Praegu Järvakandis klaasist pudelite ja purkide valmistamisega tegelev O-I Production Estonia AS (endine AS Järvakandi Klaas) on Raplamaa suurima käibega (2009. aastal 431 miljonit krooni) ettevõte. Suure käibega on mitmed hulgi- ja jaekaubandusettevõtted. Suurimaid kemikaalide edasimüüjaid Eestis on Kehtna vallas Ingliste külas tegutsev AS Ingle (2009. aasta müügitulu 230, 5 miljonit ja kasum 14,6 miljonit krooni), kütuse jae- ja hulgimüügiga tegeleb OÜ Hepa (114,3 miljonit ja 3,6 miljonit krooni), peamiselt küttehakke ja küttepuu ostu ja müügiga United Loggers OÜ (107,3 miljonit ja 0,6 miljonit krooni) ning pildiraamide, peeglite ja raamitud piltide hulgimüügiga Art Link Baltic OÜ (59,8 miljonit ja 4,8 miljonit krooni), maakonna suurim jaekaubandusettevõte on Rapla Tarbijate Ühistu (226,4 miljonit ja 3,9 miljonit krooni). ERA Valduse AS tegeleb Märjamaal turba tootmisega. Edukaim põllumajandusettevõte on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Suurim ehitusettevõte on teedeehitaja OÜ Rapla Teed. Tuntud on Märjamaa vallas Varbola külas asuva OÜ Balteco Mööbel toodang (põhiliselt vannitoamööbel). Eestis ainulaadne ettevõte on AS Salutaguse Pärmitehas.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Raplamaal oli 24 päevast üldhariduskooli (2009), sh 6 gümnaasiumi, 13 põhikooli, 1 algkool ja 4 lasteaeda-algkooli, erivajadustega lapsed õpivad Raikküla Koolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 4168. Maakonnas tegutsevad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, kõrgkoolina tegutseb Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Rapla õppekeskus. Koolieelseid lasteasutusi on 30. Koolivälised huviasutused on Kehtna Kunstide Kool, Märjamaa Muusika- ja Kunstikool, Kaiu ja Rapla muusikakool ning Kohila Koolituskeskus.

Kultuur. Kultuuri- ja rahvamaju on 20, raamatukogusid 34 (neis on registreeritud kokku 14 500 lugejat). Maakonnas on 5 muuseumi: Mahtra Talurahvamuuseum (riiklik muuseum), Järvakandi Klaasimuuseum, Sillaotsa Talumuuseum ja Hageri Muuseum (munitsipaalmuuseumid) ning Kabala Villaveski-Muuseum (eramuuseum, Raikküla vallas).

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 53 ajaloomälestist (sh Mahtra sõja mälestussammas, Atla-Eeru kõrtsihoone, Kalbu külakooli hoone ning Rapla Velise mõisa kalmistu ja kabel), 243 ehitismälestist (sh Juuru, Märjamaa ja Hageri kirik, Härgla mõisa peahoone, Hõreda mõisa viinavabrik, Ingliste mõisa ait-kuivati, Raikküla mõisa jääkelder ja Ruunavere postijaam), 345 arheoloogiamälestist (sh Hageri külas asuv Hiiekivi, Pahkla külas asuv Rahaaugumägi ning Keava ja Loone linnus), 378 kunstimälestist (asuvad peamiselt kirikutes, sh Uexkülli ja Siversi vappidega vitraažaken (Vigala Maarja kirikus), Neitsi Maarja ikoon (Lelle õigeusu kirikus) ja Mihkel Lüdigi hauamonument).

Sport. Raplamaal on umbes 50 mitmesugust spordirajatist, sh 12 spordisaali, 8 staadioni, 2 ujulat, 3 lasketiiru, 18 välisväljakut (sh Hagudi küla ja Kohila Gümnaasiumi tenniseväljak) ning mitu ratsaspordibaasi (Raikkülas ja Kehtnas). Spordiklubisid on 35, neis tegeldakse umbes 25 spordialaga.

Tervishoid. Raplamaal töötab 20 perearsti ja 20 hambaarsti, maakonnas on 15 apteeki. Tegutseb 2 haiglat, töötab 3 kiirabibrigaadi. Maakonna riiklik hooldekodu on Märjamaa vallas asuv Mõisamaa Hooldekodu, tegutsevad 10 omavalitsuste hooldekodu (Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna ja Kehtna valla, Kuuda, Vigala ja Hageri hooldekodu ning Käru Tervisekeskus-hooldekodu ja Rapla Hooldekeskus) ning 3 erahooldekodu (Pahkla Camphilli Küla, Kohila turvakeskus Katikodu ja kristlik turvakodu Petrula). Laste hoolekandeasutus on Maidla Lastekodu.

Mahtra sõja mälestussammas

Vana Vigala mõisas olev Itaalia marmorist reljeef Pompeji (I sajandist eKr) on Eesti vanim kunstimälestis

Velise Apostliku Õigeusu kiriku sisevaade

Ajalugu

Raplamaa on nn uus maakond, mis kujundati rajoonina 1950. aastal, nüüdispiir kehtib aastast 1962.

Raplamaa varasema ajaloo kohta loe artikleid:

• Harju maakond
• Järvamaa
• Lääne maakond
• Pärnu maakond
• Rapla rajoon

Kirjandus

• A. Paidla. Rapla maakond teise aastatuhande lõpul. Rapla, 1999

EE 12, 2003; muudetud 2011