Juuru kihelkond
Juuru kihelkond hõlmas Harjumaal ligikaudu nüüdse Juuru valla ning osa Kaiu ja Käru vallast. 13. sajandi alguses kuulus suurem osa piirkonnast Harjusse, kaguserv Alempoisi; kihelkonna alal oli üle 30 küla (umbes 200 adramaad). Pärast Eesti ala vallutamist kuulus piirkond umbes aastani 1240 Hageri kirikukihelkonda ning oli sealtpeale omaette kihelkond. Enamik külasid läänistati 13. sajandil. Keskajal kuulus Kuimetsa ja Kaiu ümbrus Tallinna naistsistertslaste kloostrile ning osa kihelkonna loodepoolseid külasid Pirita kloostrile. Kuimetsa ehitati 15. sajandi alguses tornlinnus. 1805 oli Inglistes, Kaius ja Kuimetsas talurahvarahutusi. 1858 hõlmasid rahutused kogu kihelkonna, Mahtras arenesid need ülestõusuks (Mahtra sõda). Rahvuslikus liikumises osalesid juurulased võrdlemisi elavalt. 1905 põletati Atla, Kaiu ja Kuimetsa mõis.
Välislingid
EE 12, 2003; muudetud 2011