lään, feood, keskajal maahärralt (senjöörilt) vasallile sõja- või muu teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala (harilikult koos seal elavate talupoegadega). Algul oli lään tähtajaline, 10.–12. sajandil muutus pärandatavaks. Läänistati ka linnu: Eestis Haapsalu, Paide, Rakvere ja Viljandi.

VE, 2006