Kohila vald asub Raplamaa põhjaosas; 226,72 km², 5960 elanikku (2010). Keskus Kohila alevis. Paikneb Harju lavamaal. Valdavalt tasast maastikku ilmestavad Keila jõe org ning mõningad väiksemad pinnavormid (Hageri-Sutlema rannamoodustised ja Seli-Angerja servamoodustised). Valla lõunaosas asuvad Seli ja Rabivere raba ning lääneosas Lümandu allikad. Hageri ümbruses leidub karsti. Umbes 40% vallast on metsa all. Riigimetsamaad haldab Raplamaa metskonna Mahtra metsandik.

Huviväärsed on Lohu Jaanilinn, Hageri Lambertuse kirik, Sutlema (barokkansambel, 18. sajandi IV veerand), Lohu, Tohisoo ja Kohila mõis ning Angerja linnuse (rajatud 15. sajandi alguses) varemed. Haridus- ja kultuuriasutused on Kohilas (gümnaasium, koolituskeskus ja raamatukogu) ning endises kihelkonnakeskuses Hageris (muuseum, raamatukogu ja rahvamaja). Hageris on hooldekodu ja Viliveres alaarenenguga noorte turvakodu Katikodu. Pahkla Camphilli Küla SA on külakogukond intellektipuudega inimestele. Peale Hageri Eesti Evangeelse Luteri Kiriku koguduse tegutsevad Kohilas baptistide kogudus ja õigeusu Angerja Issanda Taevaminemise kogudus.

Vald aastani 1950. Kohila valla staatus ennistati 3. I 1991 ning omaette haldusüksuseks – Kohila alevvallaks – sai Kohila alev. 2002. aastal Kohila vald ja Kohila alevvald ühinesid Kohila vallaks.

Majandus

Kohila paberivabrik

Kohila valda läbivad Tallinna–Rapla–Türi maantee ning Tallinna–Lelle–Pärnu ja Tallinna–Lelle–Viljandi raudtee. Ida-läänesuunaline liiklussoon on Vaida–Urge–Kernu tee, mis ühendab Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed. Tootmisettevõtted on koondunud Kohila alevisse. Prillimäe alevikus toodab väikelaadureid ja teeb metallitöid Norcar-BSB Eesti AS, Hageri külas tegeleb OÜ K.M.T. Majatehas majade elementide tootmisega. Valla põhjaosas on Aespa ja Vilivere aianduspiirkond, mis jätkub Saku vallas. Valla majanduskeskus on Kohila alev.

Looduskaitse

Tohisoo mõisa park on kaitse all.

Kohila vallas olevad kaitstavad alad: Aandu karstiala, Hageri karstikaitseala, Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala, Linnuraba looduskaitseala (osaliselt), Lümandu maastikukaitseala, Mahtra looduskaitseala (osaliselt), Rabivere maastikukaitseala (osaliselt), Seli-Angerja kaitseala, Tammiku looduskaitseala (osaliselt) ja Urge kaitseala, samuti Kurtna-Vilivere hoiuala (osaliselt) ja Rahaaugu hoiuala (osaliselt). Parkidest, puistutest ja puude rühmadest on kaitse all Angerja küla põlispuud (0,5 ha; linnuse juures), Kapa männik ja puiestee (3,2 ha; Kohila alevikus), Kõnnu tammed (Mälivere külas), Lohu metsapark (10,2 ha), Murekünka tammed (Pahkla külas), Nõmme kasesalu (0,5 ha; Mälivere külas), Pahkla park (8,2 ha), Reinu kasesalu (0,3 ha; Pahkla külas), Saueaugu kasesalu (1,5 ha; Mälivere külas); Sutlema mõisa park (3,5 ha), Tohisoo park (4,8 ha). Looduse üksikobjekte (puud, allikad ja kivid) on kaitse all 12, neist võeti juba 1937. aastal kaitse alla Pahklas asuvad rändrahnud Vaeslapse leinakivi, Mägrakivi ehk Määrakivi ja Eestimaa Kivide Kuningas (ümbermõõt 29,5 m ja kõrgus 4,8 m, maapealne üldmaht 197 m³).

Välislink

• Kohila valla kodulehekülg

EE 12, 2003; muudetud 2011