Kohila
 |
| Kohila üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 3373 |
| Pindala | 3,85 km2 |
| Vallavanem | Heiki Hepner |
| Maakond | Raplamaa |
Kohila, vallasisene alev Raplamaa põhjaosas Kohila vallas Keila jõe keskjooksul, Kohila valla halduskeskus.
Kohila on Tallinna–Viljandi raudtee ning Tallinna–Rapla–Türi maantee ja Kernu–Kohila tee ääres. Kaubandus- jm teenindusettevõtted ning haldusasutused paiknevad alevi keskosas, tööstusettevõtted kaugemal servaaladel.
Kohilas on konstaablijaoskond, päästekomando.
Kohilas on lasteaiad Männi ning Sipsik ja gümnaasium (2002/03. õa 847, 2009/10. õa 722 õpilast). Kultuurielu korraldab Kohila Koolituskeskus (asub Tohisoo mõisas), tegutsevad Kohila Laulu-, Tantsu- ja Mänguselts ning avatud noortekeskus. Alevis on postkontor ning spordikompleks ja ekstreemspordi sisehall, tegutsevad korvpalli- ja võrkpalliklubi. Talvel on alevis valgustatud suusarada. Arstiabi annavad Kohila Tervisekeskus, Kohila Meedik OÜ ja Kohila kiirabi, alevis on 2 apteeki. Sotsiaalteenuseid osutab Kohila Turvakeskus. Alevis on Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Hageri Lambertuse kogudus, baptisti kogudus ja õigeusu kogudus.
Puhkealadena tuntakse kaitsealuseid Tohisoo mõisa parki (4,8 ha) ning Kapa männikut ja puiesteed (3,2 ha). Keila jõe piirkonna rajatiste (Vabrikusild, Veskipais ja selle külgtammid, Koolisild) valmides kujunes seal laiaulatuslik puhkepiirkond.
 Kohila |  Kohila mõisa härrastemaja |  Tohisoo mõisa härrastemaja |
Rahvastik ja majandus
Kohila paberivabrik
Nõukogude ajal vajasid Kohila paberivabrik ja kohalik sovhoos palju tööjõudu, mistõttu alevisse asus sisserändajaid paljudelt NSV Liidu aladelt. 2000. aastate algul elas Kohilas inimesi 21 rahvusest, eestlased moodustasid rahvastikust umbes 80%. Ligi pool rahvastikust elab ühepereelamuis. 1989. aastaga võrreldes on alevi majanduses ja tööjõu jaotuses toimunud suuri muudatusi. Tööhõivelisi elanikke oli 2000. aastal kolmandiku võrra vähem kui 1989. aastal. Heade liiklusolude ja Tallinna läheduse tõttu käib palju Kohila elanikke tööl pealinnas.
Alevi tuntuim ettevõte on paberivabrik. 2009. aasta septembris võttis Kohilas bürookaupade tootmiseks asutatud KP Factory OÜ üle sama aasta aprillis paberivabriku sulgenud Atlanta Office Products AS-i varad ning hakkas Kohilas tegema kontoritarbeid ja sisseostetavast paberist tooteid. Tegutsevad paberi- (Bong Eesti OÜ, 2009. aasta müügitulu 72 miljonit ja kasum 5 miljonit krooni, põhitoodang on ümbrikud), metalli- (OÜ Contractor) ja nahatöötlemise (OÜ Tricon Grupp, nahkgalanteriitooted) ning õmblusettevõtted (AS Sportswear).
Alevil on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon.
| Kohila elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 3593 | 857 | 24 | 2273 | 63 | 463 | 13 |
| 2000 | 3390 | 655 | 19 | 2208 | 65 | 526 | 16 |
| 2010 | 3373 | 579 | 17 | 2281 | 68 | 513 | 15 |
| Kohila töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 368 | 20 |
| Töötlev tööstus | 824 | 478 |
| Energia- ja veevarustus | – | 18 |
| Ehitus | 112 | 101 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 140 | 188 |
| Hotellid ja restoranid | 60 | 29 |
| Veondus, laondus ja side | 128 | 102 |
| Rahandus | 4 | 16 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 36 | 69 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 36 | 81 |
| Haridus | 116 | 115 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 56 | 57 |
| Töötajaid kokku | 1972 | 1367 |
Ajalugu
Kohila küla on esimest korda mainitud 1241 (Koil, Koylse), jõesaarel asunud Kohila mõisa 1438; küla hävitati 17. sajandi lõpus. 1893 ehitati Kohila mõisa väike puupapivabrik (Kohila paberivabrik), Kohila nüüdispiirides asub ka 17. sajandi keskel rajatud Tohisoo mõis. Vabriku ja raudteejaama juurde tekkis 20. sajandi alguses alevik (seda nimetati Кара postijaama järgi ka Kapa-Kohilaks), mis 1945 muudeti aleviks. 1993 kuni 2002 alevvalla staatuses. 2002 moodustati senise Kohila valla (alevi) ja senise Kohila valla baasil uus omavalitsusüksus Kohila vald.
EE 12, 2003; muudetud 2011
