Märjamaa üldandmed
Elanike arv (2010)	3011
Pindala	4,05 km2
Vallavanem	Eero Palamus
Maakond	Raplamaa

Märjamaa, alev ja samanimelise valla keskus.

Märjamaal on konstaablijaoskond, päästekomando.

Asub Rapla maakonna lääneosas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ääres, Tallinnast ja Pärnust 65, Raplast 30 kilomeetri kaugusel. Kogu Märjamaa piirkond asub karstialal, seetõttu on kevaditi madalamates kohtades põhjavee taseme tõusust põhjustatud üleujutusi (sellest ka Märjamaa nimi). Märjamaaga külgneb idas Märjamaa järtade maastikukaitseala, kirdes, alevi vahetus läheduses on kaitsealune Orgita park (7,4 ha).

Märjamaal tegutsevad Märjamaa Gümnaasium (2002/03. õa 851, 2009/10. õa 630 õpilast), lasteaed, muusika- ja kunstikool, postkontor, raamatukogu (eraldi asub lastekogu), noortekeskus ning rahvamaja ja kino Helk. Alevis on tervisekeskus, haigla (hooldus-, taastus- ja rehabilitatsiooniravi), apteek, 2 võimlat, ujula, saun ja maakonna parim staadion. Huvi väärivad Märjamaa Maarja kirik ja kirikuaia värav, õigeusu kirik, Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk, raudteejaama hooned ja kirikumõisa õuel asuv ohvripärn.

Rahvastik ja majandus

Märjamaa alevi arengut on soodustanud tema suhteliselt hea liiklusgeograafiline asend: seal ristuvad Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Tartu–Paide–Haapsalu tee, teda läbis ka 1931–68 tegutsenud Rapla–Virtsu raudtee. Varem ehitati eeskätt Tallinna–Pärnu maantee äärde, hiljem on alev kasvanud peamiselt kagu suunas. Alevi elanike arv on viimase 20 aasta jooksul püsinud 3000–3300 piires. 1989. aastaga võrreldes on oluliselt muutunud alevi sotsiaalne ja majanduslik koosseis. Eesti taasiseseisvumiseni oli alevi suurim tööandja koondise Eesti Põllumajandustehnika kohalik osakond. Allüksused olid ka Rapla Kolhooside Ehituskontoril, Rapla Mehhaniseeritud Ehituskolonnil, Rapla autobaasil, Autoteenindusel ja Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu tööstuskombinaadil Vikero; Tallinna Ehitusteeninduse Valitsusel oli seal kiviraidetöökoda. Hiljem said neist väikesed aktsiaseltsid ja osaühingud. Suur tööandja on Märjamaa Tarbijate Ühistu. Märjamaal asub Lääne Hoiu-laenuühistu. ERA Valduse AS varub turvast. Väiksemad ettevõtted tegelevad puidu, metalli ja dolokivi töötlemisega ning ehitus- , õmblus- jmt tööga.

Ajalugu

Märjamaa Ühismeierei oli enne Teist maailmasõda Läänemaa suurim

Märjamaa nime on esimest korda mainitud 1364, kui rajati Neitsi Maarjale pühendatud Märjamaa kirik. 19. sajandi II pooleks oli kiriku lähedal teelahkmel, kus puutusid kokku Haimre, Kasti, Märjamaa, Orgita ja Sõtke mõisa piir, mitu kõrtsi ja poodi, apteek ning käsitööliste maju. Aleviku kasvu soodustas Märjamaad läbiva Rapla–Virtsu raudtee avamine. Märjamaad hõlmasid 1905. aasta revolutsiooni sündmused ja 1941. aasta suve lahingud. Aleviks nimetati Märjamaa 1945, 1950–62 oli ta samanimelise rajooni keskus. 1993–2003 alevvalla staatuses.

EE 12, 2003; muudetud 2011