Tagasi ETBL-i avalehele

Ruhnu vald

Ruhnu valla üldandmed
Elanike arv (2011) 55
Pindala  11,54 km2
Asustustihedus 4,8 elanikku km2 kohta
Vallavanem Jaan Urvet
Maakond Saaremaa

Ruhnu vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 19. XII 1991, asub samanimelisel saarel Liivi lahes, hõlmab ka kümmekond Ruhnu lääneranniku meres paiknevat pisisaart, kuulub Saare maakonda; keskus on Ruhnu küla.

Rahvaarvult koos Tartumaa Piirissaare vallaga Eesti väikseimaid valdu.

Ruhnu valla suurim huviväärsus on kaks kõrvuti seisvat kirikut

Asustus ja rahvastik

Ruhnu elanikkond
17. sajandi lõpp u 300
1726 132
1842 389
1922 252
1934 282
1959 181
1970 177
1979 71
1989 59
1994 68
2000 67
2007 71
2011 55

Kuni 4. VIII 1944 asustasid saart peamiselt rannarootslased, pärast sõda Kihnust, Saaremaalt jm. tulnud eestlased. Asustus (ainuke küla Ruhnu) paikneb saare keskel.

Rahvaarv oli suurim 1842. aastal – 389 hinge (207 meest ja 182 naist). 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Ruhnus 67 inimest (31 meest ja 36 naist), neist 62 olid eestlased. 2011. aasta rahvaloenduse ajal oli elanikke 55 (29 meest ja 26 naist), neist 51 olid eestlased.

Ruhnu valla elanike vanuseline jaotus
  0–14 15–29 30–49 50–64 65 ja vanemad Kokku
2011 5 11 17 16 6 55
2000 19 10 18 17 3 67

Majandus, ettevõtlus ja transport

Ruhnu väravad on lennuväli ja sadam

Suurim tööandja on avalik sektor, hoogustumas on turism. Saarel on 2 kauplust, 6 majutusasutust ja rendisaun ning Eesti Posti Ruhnu frantsiisikontor. Põllumajandusega – mesindus, veise- ja lambakasvatus ning loomasöötade varumine – on seotud kuus peret. Ruhnus on ligi 70 eesti maakarja tõugu veist (neist 20 lehmad), umbes 70 Šoti mägiveist, kes hooldavad saare edelapoolset rannaniitu ning 40–50 lammast. Kogu piim kasutatakse Ruhnus – sellest valmistatakse sõira, kohupiima, juustu, võid, hapukoort ning osaliselt söödetakse lõssina noorloomadele. Koduloomadest peetakse veel sigu (10), kanu (110) ning mesilasi (30 peret). Põllukultuuridest kasvatatakse kõige suuremal külvipinnal kaera ning otra (ca 20 ha), kuid ka nisu ja rukist ning juur- ja köögivilja. Aastast 2007 tegeletakse Ruhnu saarel taas kutselise kalapüügiga.

Riigimetsamaad haldab Saaremaa metskonna Kuressaare metsandik. 2013. aastal oli valla eelarve 208 171 eurot, millest 44% moodustavad haridus- ja kultuurivaldkonna kulud. Saare lõunaosas Ringsu neeme lähedal asuvad ilmajaam, lennujaam, diiselelektrijaam ja sadam.

Loe lähemalt osaühingust Ruhnu Teenused.

Haridus, tervishoid, kultuur ja turism

Ruhnu külas on põhikool, muuseum, raamatukogu, rahvamaja, tegutseb Ruhnu Püha Magdaleena kogudus.

1. III 2012 töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhendamisel Ruhnus erakorralise abi brigaad.

Saare peamised vaatamisväärsused on 1644 valminud puukirik (Eesti vanim puitehitis), selle kõrval olev uus kirik ja neid ümbritsev vana külakalmistu, huviväärne on tuletorn (ehitatud 1877, tule kõrgus 65 m ü.m) külast idas Haubjerre künkal, mitu säilinud 17.–19. sajandi taluehitisi (Korsi talu, Buldersi talu, Hollingersi talu).Saare loodusväärtustest loe artiklis Ruhnu saar.

Ajalugu

Saar oli riigi omanduses; vahel loeti ta riigimõisaks. Kiriku juures oli Ruhnu kirikumõis (Pastorat Runö). 1866 moodustati Liivimaa kubermangu Saare maakonna koosseisus Ruhnu vald, eksisteeris aastani 1950, staatus ennistati 19. XII 1991. 1950 – 12. XII 1986 oli Ruhnu Pärnumaa (tollase Pärnu rajooni) koosseisus.

Vaata ka seotud artikleid

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2013