Saare maakond
| 
|
|
| Saare maakonna üldandmed | |
| Moodustamise aeg | 1. I 1990* |
| Pindala | 2922 km2 |
| Elanike arv | 34 644 (2010) |
| Keskus | Kuressaare |
| Rahvastiku tihedus | 11,9 inimest 1 km2 -l |
| Linnarahvastiku osatähtsus | 43% |
| Haldusüksused | 1 linn, 15 valda |
| Asulad | 1 linn, 9 alevikku ja 491 küla |
| *Kuni 22. I 1990 Kingissepa maakond | |
Saare maakond, Saaremaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.
Eesti läänepoolseim maakond, hõlmab Saaremaa, Muhu, Abruka, Ruhnu, Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusid. Ajalooliselt jaotub Saare maakond Anseküla, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Ruhnu ja Valjala kihelkonnaks. 1950 jaotati Saare maakond Kuressaare ja Orissaare (kaotati 1959) rajooniks; 1952–90 Kingissepa rajoon, Saare maakonnaks muudeti see 22. I 1990.
Saare maakond (2003)
Haldusjaotus, asustus ja rahvastik
| Saare maakonna suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel 2010) | |
| Kuressaare linn | 14 977 |
| Orissaare alevik | 1 085 |
| Kärla alevik | 1 007 |
| Salme alevik | 587 |
| Aste alevik | 556 |
| Valjala alevik | 513 |
| Kihelkonna alevik | 485 |
| Kudjape alevik | 459 |
| Nasva alevik | 336 |
| Leisi alevik | 335 |
| Mustjala küla | 301 |
| Pärsama küla | 242 |
| Karja küla | 233 |
| Liiva küla | 230 |
| Kõljala küla | 212 |
| Lümanda küla | 203 |
| Aste küla | 173 |
| Pähkla küla | 170 |
| Hellamaa küla | 160 |
| Tagavere küla | 140 |
| Võhma küla | 130 |
| Laimjala küla | 129 |
| Metsküla küla | 126 |
| Arandi küla | 120 |
| Sandla küla | 115 |
| Läätsa küla | 111 |
| Eikla küla | 109 |
| Koimla küla | 109 |
| Nõmmküla küla | 108 |
| Pihtla küla | 107 |
| Sakla küla | 107 |
| Kõrkküla küla | 106 |
| Käo küla | 106 |
| Laheküla küla | 103 |
Koosneb maakonnalinnast Kuressaarest ning Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vallast.
| Saare maakonna haldusjaotus | |||||||
| Haldusüksus | Halduskeskus | Pindala (km2) | Alalisi elanikke | Alevikke ja külasid | Keskuse kaugus Kuressaarest (km) | Praeguse seisundi saamise aeg | |
| 2003 | 2010 | 2012 | |||||
| Kuressaare linn | — | 14,9 | 14 951 | 14 977 | — | — | 1. X 1990 |
| Kaarma vald | Kuressaare | 391,5 | 3 919 | 3 914 | 70 | — | 15. VI 19991 |
| Kihelkonna vald | Kihelkonna alevik | 245,9 | 935 | 844 | 42 | 33 | 12. III 1992 |
| Kärla vald | Kärla alevik | 216,3 | 1 759 | 1 580 | 23 | 21 | 12. III 1992 |
| Laimjala vald | Laimjala küla | 116,3 | 802 | 770 | 24 | 40 | 26. IX 1991 |
| Leisi vald | Leisi alevik | 348,4 | 2 165 | 2 066 | 54 | 42 | 20. XII 1990 |
| Lümanda vald | Lümanda küla | 199,5 | 845 | 797 | 25 | 32 | 17. VIII 1993 |
| Muhu vald | Liiva küla | 206,1 | 1 841 | 1 697 | 52 | 68 | 25. IX 1990 |
| Mustjala vald | Mustjala küla | 235,5 | 774 | 732 | 21 | 31 | 12. III 1992 |
| Orissaare vald | Orissaare alevik | 163 | 2 078 | 2 012 | 37 | 56 | 11. VII 1991 |
| Pihtla vald | Pihtla küla | 228,1 | 1 441 | 1 376 | 41 | 15 | 12. III 1992 |
| Pöide vald | Tornimäe küla | 123,6 | 991 | 932 | 30 | 58 | 26. IX 1991 |
| Ruhnu vald | Ruhnu küla | 11,5 | 64 | 72 | 1 | 70 | 19. XII 1991 |
| Salme vald | Salme alevik | 115,1 | 1 199 | 1 168 | 25 | 19 | 30. VII 1992 |
| Torgu vald | Iide küla | 126,4 | 387 | 346 | 22 | 44 | 11. III 19932 |
| Valjala vald | Valjala alevik | 180 | 1 433 | 1 361 | 33 | 26 | 26. III 1992 |
| 1Kaarma ja Kuressaare vald ühinesid Kaarma vallaks | |||||||
| 2eraldati Salme vallast | |||||||
Loodus
Merelise kliima tõttu on taimestik liigirohke. Suhteliselt palju on haruldasi taimeliike (jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas, saaremaa robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, soohiilakas ja kärbesõis (kõik looduskaitse teise kategooria liigid). Suurim kaitseala on Vilsandi rahvuspark, sealsed Vaika saared on kaitse all juba 1910. aastast. Peale rahvuspargi on Saaremaal (koos Muhuga) veel 15 maastikukaitseala, 17 looduskaitseala ning 31 muud kaitseala. Kaitstavaid looduse üksikobjekte (kivid, allikad, puud) on 82. Saaremaal on 72 hoiuala.
Loe lähemalt artiklist Saaremaa.
 Kaugatoma rand |  Abruka salumets |  Vilsandi rahvuspargi maastik |
Majandus
Väljaveetava puidu laoplats Saaremaal Roomassaare sadamas
| Saare maakonna ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi | ||
| 1. I 2003 | 31. XII 2009 | |
| Aktsiaseltsid | 123 | 94 |
| Osaühingud | 845 | 1799 |
| Tulundusühistud | 38 | 32 |
| Täisühingud | 16 | 15 |
| Usaldusühingud | 204 | 192 |
| Füüsilisest isikust ettevõtjad | 1191 | 1532 |
| Välismaa äriühingu filiaalid | 1 | 2 |
| Kokku | 2418 | 3666 |
| Statistilisse profiili kuuluvad Saare maakonna ettevõtted tegevusala järgi (2009) | |
| Kokku | 2067 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 660 |
| Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont | 263 |
| Ehitus | 206 |
| Töötlev tööstus | 177 |
| Majutus ja toitlustus | 146 |
| Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 141 |
| Veondus ja laondus | 123 |
Saare maakonna majandust mõjutab eeskätt tema saareline asend, ühenduse pidamine teiste piirkondadega, varustamine ning kauba sisse- ja väljavedu sõltuvad seetõttu suurel määral vee- ja õhutranspordist. Sellest hoolimata on Saare maakond arvestatav majanduspiirkond, eriti kiiresti areneva puhkemajanduse tõttu.
Ettevõtlus. Ligi kolmandik Saaremaa ettevõtetest tegelevad põllumajanduse, metsamajanduse või kalandusega, ülejäänud ettevõtted esindavad väga erinevaid valdkondi. Mitu ettevõtet ehitab väikelaevu: Baltic Workboats AS (alumiiniumist ja terasest eriotstarbelised laevad; 2009. aasta käive 176 miljonit ja kasum 35 miljonit krooni), AS Luksusjaht (käive 131 miljonit ja kasum 26 miljonit krooni) ja AS Saare Paat. Suure käibega olid 2009. aastal toiduainetööstusettevõtted AS Saaremaa Piimatööstus (360 miljonit krooni, 1. kohal) ja OÜ Saaremaa Lihatööstus (253 miljonit krooni, 3. kohal). Äripäeva edetabelis oli Saaremaa 2009. aasta edukaim ettevõte AS Saaremaa Laevakompanii (käive 178 miljonit krooni, kasum 70 miljonit krooni, töötajaid 250), tema tütarettevõte Väinamere Liinid OÜ käive oli 2009. aastal 309 miljonit krooni (2. koht Saaremaa ettevõtete hulgas) ja kasum 14 miljonit krooni. Sadamate haldamise ja arendamisega tegeleb AS Saarte Liinid. Tähtsal kohal on elektroonikatööstus (Enerpoint Saare OÜ, käive 144 miljonit krooni, Incap Electronics Estonia OÜ) ning puidu töötlemine (puitmaju valmistavad OÜ Sandla Puit ja OÜ E-Laube). Ligi pooled maakonna ettevõtted asuvad Kuressaares. Valdadest on kõige rohkem ettevõtteid Kaarma vallas, järgnevad Leisi, Muhu, Orissaare ja Pihtla vald, ülejäänud valdades on registreeritud alla saja ettevõtte.
Põllumajandus. Teravilja koristuspinda (7888 ha) on Saaremaast vähem ainult Hiiumaal (1239 ha). Kõige rohkem kasvatatakse otra (3927 ha), vähem nisu (1890 ha), rukist (425 ha) ja kaera (611 ha). Teravilja keskmine saagikus (2228 kg/ha) on Eesti keskmisest (2761 kg/ha) tunduvalt väiksem. Ka rüpsi ja rapsi (1432 ha) ning kartuli (177 ha) koristuspinnad on Eesti väikseimaid. Veiste arvult (16 500, sh 6100 lüpsilehma) on Saare maakond Eesti keskmisi maakondi, kuid piimatoodangult ühe lehma kohta (4792 kg) edestab ta vaid Hiiu-, Ida-Viru- ja Läänemaad. Lammaste ja kitsede arvult (13 400) on Saare maakond kindlalt esikohal, sigade arvult (27 900) ollakse keskmiste seas, aastane munatoodang on üsna väike (0,45 miljonit). Avamaaköögivilja kasvatati 2009. aastal 54 hektaril.
Metsandus ja jahindus. Kogu Saare maakonna metsamaast (166 000 ha) oli 2003. aastal maakatastrisse kantud 90 843,1 hektarit, sellest 72 651,1 hektarit oli era- ja 18 118,8 hektarit riigimetsamaa. Suurimad metsamaad asusid Leisi (22 749), Kaarma (20 613) ja Mustjala vallas (16 267 ha). Nii riigi- kui ka erametsas on kõige rohkem mändi (74,9 ja 16,0%) ja kaske (55,3 ja 21,6%). Keskmise vanuse järgi oli 2003. aastal vanim puuliik riigimetsas tamm (92 aastat), järgnesid mänd (69), kuusk (54) ja kask (52 aastat), erametsas tamm (74), kuusk (66) ja mänd (60 aastat). 2002 varuti metsa kokku 167 957 m3, sellest 70 980 m3 moodustas uuendus- ja 83 321 m3 valikraie. Metsa istutati ja külvati 129,4 hektarit, sellest riigimetsas 94,5 hektarit. Praegu haldab Saaremaa riigimetsa Saaremaa metskond oma Kuressaare ja Kihelkonna metsandikuga. Kuressaare metsandikule alluvad Kaarma (osaliselt), Mustjala (osaliselt), Leisi, Orissaare, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide, Muhu ja Ruhnu valla metsad. Kihelkonna metsandikule Torgu, Salme, Lümanda, Kihelkonna, Kärla, Mustjala (osaliselt) ja Kaarma (osaliselt) valla metsad. Saaremaa metskonna üldpindala on 19 567 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 88%. Saaremaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (36%) ja soovikumetsad (16%). Puuliikidest on praegugi levinuimad mänd ja kask. Saaremaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 81 hektarit (istutati 48 ha ja külvati 32 ha). Kõige enam istutati mändi – 35 hektarit. 2009. aastal kütiti Saaremaal 3482 metssiga (2002. aastal 1196), 1315 (709) metskitse, 300 (321) põtra, 257 (113) punahirve, 1188 (1219) rebast, 1020 (597) kährikut, 138 (156) metsnugist, 138 (0) mäkra, 30 (43) halljänest ja 3 (9) valgejänest ning 1360 (1139) parti.
Kalandus. Eesti suurimad traalpüügisadamad on alati asunud Saaremaal. 2010 lossiti Veere sadamas 10 568,2 t kilu ja 2822,6 t räime. Suur kogus traalpüügiräime anti üle ka Roomassaare (1641,8 t) ja Mõntu sadamas (662,2 t). Rannapüügis on olulised lest (107 t), tuulehaug (289 t) ja särg (182 t). Kalakasvatus on Pidulas, vähikasvatusmajandeid on 3. Mõningane majanduslik tähtsus on olnud ka vähipüügil, kuid vähikatku puhangute tõttu on see oma olulisust kaotamas. Kala püüab kokku 2000 kalurit, neist kutselisi 480, rannakalureid 320 ja harrastuskalureid 1200.
Veondus. Mandriga peab Saaremaa korrapärast laevaühendust peamiselt Kuivastu sadama kaudu. Kuressaare lennujaam on nii reisija- kui ka kaubaveolt Tallinna järel Eestis 2. kohal. Riigimaanteid on kokku 1092 km (sellest 73 km moodustab Kuivastu–Kuressaare põhimaantee), tugimaanteid 186 km ja kõrvalmaanteid 832 km. Maakonnas oli 31. detsembri 2009 seisuga registreeritud 2617 veo- ja 15 820 sõiduautot ning 101 autobussi.
Turism. Saare maakonnas on registreeritud 256 majutuskohta. Heaoluteenust pakuvad 9 spaad.
 Veised Kõinastu rannakarjamaal |  GoodKaarma seebikojas Kaarma vallas valmivad ökoseebid |  Koguva kalurid räimesaagiga |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Haridus. 2002. aastal oli Saare maakonnas 28 üldhariduskooli: 4 gümnaasiumi ja keskkooli, 18 põhikooli ja 6 algkooli (sh 2 lasteaeda-algkooli). Erivajadustega lapsed õpivad Kallemäe Koolis. 2002/03. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 6070. 2009/10. õa on 21 üldhariduskooli: 16 põhikooli, 4 keskkooli ja 1 algkool, neis õpilasi kokku 3794. Maakonnas on 7 huvikooli (munitsipaalhalduses) ja 2 erakooli: Kuressaares tegutsevad kunstikool, muusikakool, spordikool ja Kuressaare Noorte Huvikeskus, Orissaares ja Kärlas muusikakool, Leisi vallas algklasside huvikool, erakoolina tegutseb Saare Noorte Huvikool ja Kuressaare Gümnaasiumi Huvikool Inspira. Koolieelseid lasteasutusi on 21. Kutseharidust annab Kuressaare Ametikool, kõrgkoolina tegutseb Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž.
Ruhnu Püha Magdaleena kiriku klaasimaal
Kultuur. Saaremaal on 16 kultuuri- ja rahvamaja ning 30 raamatukogu (neis registreeritud lugejaid kokku 13 900). Maakonnas on 12 muuseumi, neist 2 riiklikud: Saaremaa Muuseum ning Mihkli Talumuuseum; Muhu Muuseum on munitsipaalmuuseum ja eramuuseume on 9: Tammisaare talu vabaõhumuuseum, Miilaste talu vanavarakogu, Jõõri külamuuseum, Haamerite näitusemaja, Kaarma koolide muuseum, Buldersi talu ait, Joel Nõukase militaaresemete kogu, Lõwe varakamber ning Kaali Külastuskeskuse Meteoorika- ja Paekivimuuseum. Suurimad kultuuriasutused on Kuressaare Kultuurikeskus, Kuressaare Linnateater, Saaremaa Rahvateater ja Saare Maakonna Keskraamatukogu. Ilmuvad ajalehed Meie maa ja Saarte Hääl. Saaremaa külastatavaim vaatamisväärsus on Kuressaare piiskopilinnus. Huviväärsusi: Kaali meteoriidikraatrid, Viidumäe looduskaitseala, Pangal, Üügus ja mujal asuvad rannikupangad, Abruka ja Ruhnu saar, keskaegsed maakirikud ja palju muud. Populaarsed vabaõhuürituste kohad on Kuressaare lossihoov, Kuressaare kuursaali esine, Aavikute majamuuseumi õu, Mihkli Talumuuseumi ümbrus, Kärla laululava ja Orissaare lauluväljak.
Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 2348 mälestist. Ajaloomälestisi on 95 (sh Kudjape, Kaarma ja Karja vana kalmistu, Tehumardi II maailmasõjas hukkunute ühishaud ja mälestussammas, Kuressaare linnakooli hoone, Martin Körberi haud), arheoloogiamälestisi 560 (Valjala ja Pöide maalinn, Lihulinn, Asva kindlustatud asula, Tuiu rauasulatuskoht Rauasaatmemäed, Kaali kindlustatud asula ja ohverdamiskoht), ehitismälestisi 345 (Koguva küla, Kaarma, Karja, Valjala ja Pöide kirik, Pidula ja Pädaste mõis, Kuressaare linnus, Maasi ordulinnuse varemed), kunstimälestisi 1348 (asuvad peamiselt kirikutes, näiteks Kihelkonna kiriku altarimaal triptühhon „Püha õhtusöömaaeg”, Anseküla kiriku ristimiskivi, Valjala kiriku ristimiskivi, Kaarma kiriku kantsel). Nüüdisajal on Saaremaa ajaloo, looduse, ehituskunsti ja majanduselu tundmaõppimiselt Eesti paremini uuritud piirkondi. Seal on elanud ja töötanud kirjanikud August Mälk, Aadu Hint, Aira Kaal (1911–88), Debora Vaarandi (1916–2007), kaksikvennad Ülo ja Jüri Tuulik ning Albert Uustulnd, seal on sündinud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja taasiseseisvunud Eesti esimene riigipea Arnold Rüütel (s. 1928, 2001–06 Eesti Vabariigi president). Saaremaal on 1 muinsuskaitseala (Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala).
Sport. Maakonnas on üle 60 spordirajatise, sh 20 spordisaali, 19 staadioni, 6 jalgpalliväljakut, 2 ujulat, 2 lasketiiru, 11 tenniseväljakut ja 1 tennisekeskus (9 väljakut) ning 6 ratsaspordibaasi (Kuressaares ning Kihelkonna, Pihtla, Kaarma (2) ja Leisi vallas). Tegutseb 40 spordiklubi ja 4 spordiliitu ning Saare Golfi Keskus. Saare maakonnas on 20 matkarada (kogupikkus umbes 75 km) ja rattarada Euro Velo (kogupikkus Iklast 412 km, maakonda läbib 248 km).
Tervishoid. Töötab 21 perearsti ja 13 apteeki. Hambaraviteenust osutab 18 hambaraviasutust. Tegutseb haigla, mille koosseisus on 2 kiirabibrigaadi, ning Orissaare Kiirabi SA (1 brigaad). Saaremaa Spa hotellide gruppi kuuluvad 3 tervisekeskust: Spa Hotell Saaremaa Valss, Spa Hotell Meri ja Spa Hotell Rüütli. Maakonnas on 3 riiklikku hooldekodu (Sõmera ja Kogula hooldekodu ning Kuressaare Väikelastekodu) ning 6 omavalitsuste hooldekodu (Sõmera Hooldekodu üldhoolduse osakond, Karja Vanadekodu, Kihelkonna Valla Hooldekodu, Pähkla Hooldekodu, Kuressaare Haigla SA Hooldekodu, Muhu Valla Vanurite Hooldekodu). Lastehoolekandeasutusi on 4, peale riikliku väikelastekodu tegutsevad Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Kuressaare Laurentiuse Kogudus, Kuressaare Linna Laste ja Naiste Varjupaik Laurits, noortekeskus ja noorte nõustamiskabinet (mõlemad Kuressaares).
 Välja talu Koguva külas on Muhu Muuseumi keskus |  Kaarma maalinn |  Kaarma kirik |
Ajalugu
Vanimad jäljed Saaremaa inimasustuse kohta pärinevad IV aastatuhandest eKr. II aastatuhande alguses, kui Saaremaa oli kujunenud üheks Muinas-Eesti maakonnaks, oli seal 6 suurt linnust: Kaarma, Kihelkonna, Lihulinn, Muhu, Pöide ja Valjala. Skandinaavia saagades on Saaremaad (Eysysla) mainitud umbes 10. sajandil; eestikeelne nimi Sarma esineb ajalooallikas esimest korda 1490. 13. sajandi alguses jagunes Saaremaa (umbes 3000 adramaad) arvatavasti 5 kihelkonnaks. Saarlaste osa eestlaste muistses vabadusvõitluses (1206–27) oli eriti tõhus, ka pärast vallutamist (1227) säilis neil autonoomseid õigusi (alistumislepingud 1241 ja 1255). Maade jagamisel 1227–54 läksid Muhu, Pöide ja Kihelkonna põhjaosa Saksa Ordule ning Valjala, Karja, Kaarma, Kärla, Kihelkonna lõunaosa ja Sõrve Saare-Lääne piiskopile. Ordu aladel moodustati Pöide (pärast 1345. aastat Maasilinna) foogtkond (4 ametkonda), piiskopkonna aladel 7 ametkonda. 13. sajandil rajati Kaarma, Karja, Kihelkonna, Muhu, Pöide, Valjala ja arvatavasti Jämaja, 14. sajandi algupoolel Kärla ja Püha, 16. sajandi alguses Anseküla kirikukihelkond. 1646 eraldus Kihelkonnast Mustjala ja 1675 Pöidest Jaani kirikukihelkond; 1713 liideti Saaremaaga Ruhnu saar. Saarlaste ülestõusud – 1236–41, 1260–61 ja 1343–45 (Jüriöö ülestõus) – surus ordu maha. Pärast 1345. aastat rajas ordu Maasilinna linnuse ning piiskopil valmis Kuressaare linnus; viimasest sai piiskopi residents (linna õigused aastast 1563). Vene-Liivimaa sõja ajal 1559 Taani kuningale müüdud piiskopiala kuulus seejärel hertsog Magnusele kui Saare-Lääne piiskopile, allutati 1561 Taani asehaldurile ning liidendati 1573 Taaniga. 1564 ostis Taani ka Maasilinna foogtkonna maa. 1645 läks Saaremaa Brömsebro rahu kohaselt Rootsi ning Põhjasõja ajal 1710 Vene võimu alla. 1711 läks ta Riia kindralkubernerile, 1740–65 oli iseseisev, otse keskvalitsusele alluv provints. 1765–1828 tehti maareform (sh reguleeriti mõisapiire), 1865. aasta talurahvaseaduse põhjal kehtestati 1867–68 raharent. Põhiliselt 1867 alanud talude päriseksostmine oli aeglane. 1905–06 oli revolutsioonilisi väljaastumisi (eriti Pöides). I maailmasõja ajal kehtis Saaremaal oktoobrist 1917 novembrini 1918 Saksa okupatsioon. Veebruaris 1919 toimus Lõuna-Saaremaal mobiliseeritute vastuhakk, Saaremaa mäss. Nn baaside lepingu alusel hakati 1939 Saaremaale rajama NSV Liidu rannapatareisid (Sõrve, Kübassaarde) ja sõjalennuvälju (Kogulasse). II maailmasõja tanner oli Saaremaa 16. IX – 5. X 1941 ja 29. IX – 24. XI 1944. Muhus ja Saaremaal, eriti Sõrves peetud lahingud (Muhu väina dessant, Tehumardi lahing, Sõrve lahingud) olid Eesti territooriumil peetuist raskeimaid ja pikimaid. Saaremaa kui põlise maakonna olemasolu järjepidevuse katkestas nõukogulik haldusreform (1950), millega Saaremaa jaotati Kuressaare ja Orissaare rajooniks. 1952 nimetati Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks, 1959 liideti sellega Orissaare rajoon, jaanuaris 1990 nimetati Kingissepa rajoon Saare maakonnaks. 1950 – 12. XII 1986 ei kuulunud maakonda Ruhnu.
 Valjala linnus |  Tumala kultusekivi |  Kurevere kalme |
Kirjandus
- Saaremaa. Tartu, 1933–34
- O. Pesti, K. Rikas. Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 21991
- Saaremaa. 1. kd, Tallinn, 2002; 2. kd, Tallinn, 2007
EE 12, 2003; muudetud 2011
