Hint, Aadu

Aadu Hint (õieti Adolf Hint, 10. I 1910 Külasema küla, Muhu-Suure vald – 26. X 1989 Tallinn), kirjanik, Aleksander Hindi poeg, Johannes Hindi vend.

Kasvas Saaremaal Lümanda vallas. Õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis (lõpetas 1929), töötas koolivaheaegadel kalurina. Töötas 1929–36 Kihelkonnal ja 1936–40 Tartus algkooliõpetajana, toimetas 1940–41 ajakirja Viisnurk, oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude armees ja tagalatööl, organiseeris koos isaga Araali järvel eesti kalurite artelli, oli selle esimees ja laevakapten. Oli 1945–46 Eesti Kalurite Artellide ja Ühistute Liidu esimees, seejärel vabakutseline kirjanik ja 1974–84 Eesti NSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

Eesti NSV rahvakirjanik (1965).

NSV Liidu Ülemnõukogu IX koosseisu ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu saadik.

Looming

 Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega. Romaanid „Pidalitõbi” (1934) ja „Vatku tõbilas” (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan „Tulemees” on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid “Tagaranna meeste kalakuunar” (1947) ja “Kuhu lähed, seltsimees direktor?” (1949).

Panoraamromaani “Tuuline rand” (I–IV, 1951–66) peamine tegevusliin näitab rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning eredalt isikupärane stiil. „Tuulise ranna" esimesed köited ilmuvad paljudes trükkides ja hiigeltiraažides: I osa ilmub eesti keeles kaheksas trükis, kogutiraaž 175 000, II osa kuues trükis, kogutiraaž 136 000, lisaks tõlked. Romaani I osa alusel on tehtud samanimeline film 1971, III osa alusel film «Gladiaator» (1969).

Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka proosakogu “Viimane vandiraiuja“ (1970), näidend “Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jonni “Manni” peal” (1972) ja romaan „Oma saar” (1985). Kirjutanud ka noorsooraamatuid („Vesse poeg”, 1948; „Angerja teekond”, 1950), novelle ja publitsistikat (olukirjelduste kogumiku «Töömeeste portreed» (1948).

Aadu Hint ja Ruhnu

1960. aastatel leidid tee Ruhnule mitmed Eesti kultuuriinimesed. Aadu Hindi oli saarel suvila Limo ranna lähedal, seal on kirjutatud nii mõnigi lehekülg „Tuulisest rannast”. Hint oli ka väikesaarte kultuurielu toetaja, tema pakkus 1960. keskel välja kahe saare vahelise võistluse idee, millest said alguse Kihnu-Ruhnu mängud.

Aadu Hindi suvila Limo rannas

Vasakul keskel kirjanik Aadu Hint, Kihnu-Ruhnu mängude idee autor. Paremal Aadu Hint võistluste rändauhinnaga