Ruhnu valla teabeportaal aitab tutvustada Ruhnu valda, selle loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi, võimalusi turismiks ning kohalikke ettevõtteid, samuti Ruhnuga seotud isikuid. Saarel asub Eesti vanim puitehitis – Ruhnu Püha Magdaleena kirik (alghoone ehitati 1643–44), mida ümbritseb omapäraste katusristidega vana külakalmistu. Säilinud on 17.–19. sajandi taluehitisi (Korsi talu hooned). Huviväärne on tuletorn, samuti valged liivaluited saare idarannikul (Limo rand). Ruhnu on geograafiliselt, kultuurilooliselt ja etnograafiliselt uurituimaid Eesti paikkondi. 1970. aastate lõpus uuriti Ruhnu maapõue (787,4 m sügavune puurauk oli Eesti sügavaim). Ruhnus on registreeritud üle 180 linnuliigi ja umbes 540 kõrgemat taimeliiki. Tänapäeval tuntakse Ruhnut ka suvituskohana, loometööd on saarel teinud kirjanik Aadu Hint, kunstnikest Ernst Kollom, Ann Jõers jpt.

Ruhnu kultuurilooline kaart