Ruhnu puurauk
Ruhnu puurauk, 1970. aastatel riikliku geoloogilise kaardistamise vajaduseks rajatud puurauk. Saarele püstitati metalltorn, paigaldati puuragregaat (ZIF-1200) ja elektrijaam (Škoda) ning poole aastaga rajati puurauk, mis tol ajal oli Eesti sügavaim (787,4 m). Puurimisel saadi Eesti kõige täielikum Vanaaegkonna settekivimite läbilõige (776,4 m) ja jõuti kõige sügavamal lasuva kristalse aluskorrani (784, 2 m maapinnast). Ruhnu puuraugust saadud materjal on võimaldanud üksikasjalikult kirjeldada saare geoloogilist ehitust.
Puuraugu rajajate lootused gaasi ja naftat avastada ei täitunud, küll aga leiti mineraalvett.
Tänapäeval on puuraugu koht tähistatud ja valve all, sealt väljuv surveline mineraalvesi on suletud.
Vaata ka seotud artiklit
Kirjandus
- E. Kala. Eesti sügavaim puurauk Ruhnus. – Eesti Loodus 1979, 11
- Ruhnu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. Tallinn, 2007
Loodud 2013