Tagasi ETBL-i avalehele

Korsi talu

Korsi talu rehielamu

Korsi talu, ainus terviklikult säilinud talukompleks Ruhnus, Korsi pikkmaja (mangardslängan) on ainus algsel kujul vaadeldav ruhnurootsi rehielamu, ainulaadne oma vundamendita hoone ja küürkatuse poolest. Lisaks elumajale kuulus talukompleksi hulk rõhtpalkidest ja roost viilkatusega majapidamishooneid, suur laut, väike laut, liha-piimaait, riideait ja maakelder. Aidad (buda) ja laudad (stall) moodustasid kumbki omaette kompleksi. Omaaegne hoonestus paiknes Ruhnule omaselt ümber ristkülikukujulise õue. Õuealast veidi idapool, metsa serval paiknesid saun ja sepikoda, mis olid ilmselt mitme talumajapidamise ühises kasutuses. Kultuurimälestis (1998).

Talu ajaloost

Korsi talukoht tekkis Pärsi talu poolitamise järel 18. sajandil. Pärsi oli alguse saanud Hyase talust, mis oli suurimaid saarel (esmamainimine 1620). Nime Koors või Kohrs kohtab ühtede allikate andmeil esmakordselt 1715. aasta kirikuraamatus, kus mainitakse isikut nimega Hans Mattson Kohrs. Viimaste ruhnurootslastena elas talus kuni 1944 perekond Dreijer. 1993 tagastati talu Tomas Dreijerile, kes kinkis selle 2008 Eesti riigile, et sinna rajataks muuseum.

Pikihoone on tõenäoliselt ehitatud 17. sajandil, dendroproovide alusel pärineb põhjapoolne osa aastat 1686. Kihnu-Ruhnu mängude puhuks rajati tallu 1969 muuseumituba, kuhu koondati etnograafilisi töö- ja tarbeese­meid. 1970. aastate teisel poolel algas hoone kiire lagunemine, 1987 langes sisse pikkmaja katus. Restaureerimistööid alustati 1990. aastatel, tänaseks on hoone uuesti üles ehitatud, enam kui 60% palkidest on välja vahetatud. 2011 paigaldati uus ajutine katusekate. 2012. aastast kuulub Korsi talu koos Ruhnu muuseumiga Rannarootsi muuseumi alla.

Ruhnurootsi rehielamu

Ruhnurootsi tüüpiline taluhoone on umbes 42 meetrit pikk ja 8 meetrit lai rõhtpalkehitis (kambri osa on tahutud palkidest, ülejäänud hoone aga ümarpalkidest), toa ja poole eeskoja osas on see olnud laudadega vooderdatud. Kõrge seinu varjutava õlgedega kaetud kelpkatuse keskel kaardub uhke küür, mis kütmise ajal suitsu välja ajas. Kapitaalne vundament puudub, nurgaseotiste all on toekamad maakivid, millede vahel väiksemad pae- ja maakivid. Pikkhoone on traditsiooniliselt põhja–lõuna suunaline. Mahukas hoones on lõunapoolsest peasissekäigust alustades:

  • üks või kaks eesruumi (kammare, lillkammare),
  • ahju ja pliidiga elutuba (stuga), kus oli suur valgeks lubjatud umbahi (korstnata), suudmega järgmisesse ruumi – vahekotta. Elutuba oli pere ühine magamis- ja töötegemisruum, siin asusid kõrged, suhteliselt lühikesed puusängid kõrgete padja- ja tekikuhilatega. Toa otsmises seinas oli pikk, kinnine pink ja selle ees suur söögilaud. Lisaks toolid, kirstud, vokk;
  • laeta vahekoda (forstu), sisuliselt köögi eelkäija, tähtsaim ruum Ruhnu taluelamises. Selle katuses oli suitsuava, mis lasi ka valgust sisse. Suitsuava kohal oli katus kõrgem, mis annabki hoonele küüraka välisilme,
  • reheahjuga rehetuba (rian),
  • rehealune (luan),
  • heinaküün (hamlao).

Riideait

Liha- ja piimaait

Talukompleks läänest

Välislingid

Vaata ka seotud artikleid

Loodud 2013