Saaremaa Muuseum
 |
| Saaremaa muuseumi direktoreid | |
| 1946–76 | Timoteus Linna |
| 1976–88 | Arnold Allik |
| 1988– | Endel Püüa |
Saaremaa Muuseum asub Kuressaare piiskopilinnuses ning haldab kogu Kuressaare linnuse territooriumi ja hoonestust. Muuseumile pani aluse kohalike haritlaste 1865 asutatud Saaremaa Uurimise Selts (sks Verein zur Kunde Oesels), olulisi teeneid muuseumi asutamises oli seltsi kauaaegsel abiesimehel Jean Baptiste Holzmayeril. 1925 kolis muuseum Kuressaare linnuse ruumidesse. Saaremaa Muuseum kogub ja säilitab Saaremaa ja saarlastega seotud esemeid, neid on muuseumi kogudes154 400 (2013).
Kuressaare piiskopilinnus
Saaremaa Muuseumi väärtuslikemaid kollektsioone on 11 polükroomset puust vapp-epitaafi (17. sajandi lõpp). Kogudes on ka hinnalisi keskaegseid puuskulptuure, nt altarireljeef „Maarja kroonimine” (16. sajand); 13. sajandist pärinevad arvatavasti Eesti vanimad säilinud puuskulptuurid – nn Kaarma madonna, Kärla krutsifiks jmt. Muuseumile kuulub ka Eesti tähelepanuväärseim laevavöörikaunistus, nn Merineitsi. Suurim on fotokogu, kus on originaale nii Saaremaa fotograafidelt kui ka kirjastustelt alates 20. sajandi algusest. Rohkesti on ülesvõtteid Kuressaare linnusest ja linnast ning Saaremaa kirikutest. Mitmest 1990. aastail omandatud kollektsioonist on tähelepanuväärseim baltisaksa fotograafi Richard Kirchhoffi 1943–44 Saaremaal ja Ruhnus tehtud 440 originaalfotot.
Loodusloolistest kogudest on väärtuslikem zooloogiline ja geoloogiline osa (sealhulgas Theodor von Polli 1889–1903 kogutud putukate kogu, mis sisaldab 1680 liigist 4000 isendit).
Nõukogude aega käsitlev püsinäitus
Ajalooalane püsiekspositsioon annab ülevaate maakonna eripärasest minevikust muinasajast aastani 1940. Lähiajaloo püsinäitus koosneb kahest osast: 2005 valmis väljapanek „Saaremaa 1939–1949” ja 2011 „Saaremaa 1950–1994”. Looduslooline püsiväljapanek võimaldab tutvuda kohaliku taimestiku ja loomastikuga (sealhulgas märgalade elustikuga); ülevaate saab saare geoloogiast (sealhulgas Kaali meteoriidi temaatikast), kliimast, aluspõhjast, pinnavormidest, mullastikust jm.
Saaremaa Muuseum korraldab Kuressaare lossi päevi, kontserte, näitusi jmt üritust ning üllitab Saaremaa Muuseumi toimetiste sarja ja kaheaastaraamatut. Kuressaare kindluses toimuvad Euroopa Liidu fondidest rahastatava projekti „Kuressaare kindlus kui turismiobjekt” raames põhjalikud uurimis-, restaureerimis- ja konserveerimistööd.
Saaremaa Muuseumii filiaalid on arhiivraamatukogu, Mihkli talumuuseum ning Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum.
Saaremaa Muuseumi filiaalid
Mihkli Talumuuseum. Elumaja
Muuseumi arhiivaamatukogu on asutatud 1992, selle ülesanne on Saaremaa-aineliste raamatute, ajakirjandusväljaannete ja käsikirjade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. 1. I 2011 oli seal 19 212 raamatut, käsikirja ja perioodikaväljaannet.
Mihkli Talumuuseum asub Viki külas 3 km Kihelkonnast Kuressaare pool, tema põhiülesanne on ajaloolise taluarhitektuuri säilitamine, endisaegse eluolu tutvustamine ja rahvapäraste ürituste korraldamine. Muuseum on asutatud 5. II 1959, kui talu omanik Jakob Reht andis talu hooned koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa koduloomuuseumile. Peaaegu kõik esemed on valminud kahe sajandi jooksul selle talu elanike kuue põlvkonna kätetööna.
Aavikute majamuuseum (asutatud 1992) asub Kuressaares Vallimaa tänav 7. Aavikute perekond ostis Vallimaa tänava hoone 1896. Johannes Aavik elas siin 1898–1902 ja 1919–26. Väljapanek kajastab Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elu ja loometegevust, ühtlasi annab muuseumi interjöör ülevaate Kuressaare linnakodaniku 20. sajandi algupoole eluolust.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2013
