Bellingshausen, Fabian Gottlieb von

Fabian von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen (venepäraselt Фаддей Фаддеевич Беллингаузен, 20. IX 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. I 1852 Kroonlinn), baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1834).

Lõpetas 1797 Mereväe Kadetikorpuse ja teenis 1797–1803 mitšmanina Tallinnas. Osales 1803–06 kartograafina laeval Nadežda Adam Johann von Krusensterni juhitud esimesel Vene ümbermaailmareisil. Oli 1807–18 laevakomandör Balti ja Musta mere laevastikus. Juhatas 1819–21 II järgu kaptenina laevade Vostok ja Mirnõi (komandör Mihhail Lazarev) ümbermaailmareisi, ülesandega tungida võimalikult kaugele lõunasse Antarktika vetesse. Reisi kestel tehti maadeavastusi ja täpsustati kaarte Vaiksel ookeanil. 28. I 1820 jõuti 69°14' ll-le ja 2°14' lp-le Antarktise mandri lähistele – Bellingshausen pidas mandrit jäätunud mereks. Oktoobris 1820 avastati Peeter I saar ja jaanuaris 1821 Aleksander I maa, mida Bellingshausen pidas mandri osaks (see fakt, lisaks ebaselgus 28. jaanuari sündmuste osas on võimaldanud tema Antarktise-avastamise vaidlustada). Vahepeal seilati Vaikse ookeani troopilises osas, kus täpsustati merekaarte ja avastati Tuamotu saarestikus 20 atolli. Uurimismaterjalid avaldati trükis („Двухкратные изыскания в Южном Ледовитом океаны”, 1831). 1828–29 osales Bellingshausen kontradmiralina Vene-Türgi sõjas ning 1830–39 teenis viitseadmiralina Tallinnas, seejärel sõjakubernerina ja sadama komandörina Kroonlinnas. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaid.

Kroonlinnas on talle püstitatud mälestussammas (1870). Bellingshauseni nime kannab meri Vaikses ookeanis, neem Sahhalinil, saar Tuamotu saarestikus, jääliustik Antarktises ja kraater Kuu tagaküljel.

Töid

•  Двухкратные изыскания в Южном Ледовитом океане (1831, ³1960)