Vilsandi saar
Siluri Jaagarahu lademe biohermid Vilsandi läänerannikul
Vilsandi, saar Läänemeres Saaremaa läänerannikul; 8,75 km2, Saarel on üks küla – Vilsandi; 20 elanikku (2000). Saaremaast eraldavad Vilsandit saarerohked Kihelkonna, Kiirassaare, Kuusnõmme ja Atla laht. Vilsandi rannajoon on liigestatud poolsaarte (Orjassaare nukk, Panga nukk, Kubjamaa säär ja Maturahu poolsaar) ning väikeste lahtedega.
Põhjarannikul asuv Auksaare laht ja lõunaranniku Vahemere abajas jaotavad saare läänepoolseks Suur-Vilsandiks ja idapoolseks Väike-Vilsandiks, neid ühendavat Vahemere maakaela ujutab merevesi tihti üle. Suur-Vilsandi põhja- ja läänerannikul on dolokivipaljandeid – dolomiitkivist kaljurand on kuni 4,5 m kõrge, saare keskosas kasvab männimets. Vilsandi on Eesti päikesepaistelisim saar. Vilsandi koos teda ümbritseva mereala, paljude väikesaarte ja Saaremaa äärmise lääneosaga moodustab Vilsandi rahvuspargi.
Nõukogude piirivalvur Vilsandi saarel
Vanim teade saare kohta pärineb aastast 1645 (Filsand, vanadel merekaartidel Felsland), püsiasustus on seal aastast 1703; elanike arv on ulatunud ligi 200-ni. Aastast 1809 on Vilsandi läänerannikul tuletorn. Vilsandiga peetakse paadiühendust Papisaare sadama kaudu (vahemaa 5 km).
Kirjandus
- Vilsandi – looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Tallinn, 1983
- Eesti Loodus 1980, 5 ja 1990, 8 (Vilsandi erinumbrid).
MerLe, 1996; EE 10, 1998; EE 12, 2003; muudetud 2011
