Halliste jõgi

Soomaa rahvuspargi piires kevadine suurvesi ujutab üle lammil oleva puisniidu

Halliste jõgi, Navesti jõe suurim, vasakpoolne lisajõgi, kuulub Pärnu jõestikku; pikkus 91,5 km (lisaharudega 99,8 km), jõgikond 1890 km², keskmine vooluhulk 17 m³/s.

Algab Sakala kõrgustikult Ainja mägedest, voolab Karksi-Halliste ürgorus (Karksis on ürgoru sügavus kuni 32 m, laius umbes 300 m), kesk- ja alamjooksul metsasel ja soisel Pärnu madalikul, suubub terava nurga all, voolates Navesti jõega peaaegu vastupidises suunas, mistõttu vihmasadude ja kevadise suurvee ajal tekib suuri üleujutusi.

Parvepoisid Halliste jõel

Jõel on Linnaveske (3,8 ha), Karksi ja Saksaveske paisjärv (1,9 ha), ta läbib kaheosalise Kariste järve (62 ha). Suurimad lisajõed on vasakult Alva jõgi (26,1 km), Tõlla (21,7 km), Lüütre (21,5 km), Hendrikhansu (19,8 km) ja Pöögle oja (19,7 km) ning paremalt Pale (24,5 km) ja Raudna jõgi.

Halliste jõe ääres asuvad Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ja Vana-Kariste.

Pääsmalt Raudna jõe suudmeni (Soomaa rahvuspargi piires) on jõe lammil puisniit (tamm, pärn, saar). Halliste jõe kaitsealused alad on veel Kariste järve hoiuala, Kikepera hoiuala ja Karksi maastikukaitseala (ürgorg) ning kaitsealused üksikobjektid Vardja aluskivimi paljand ja Vardja kosk. Halliste jõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu.