Navesti jõgi

Navesti jõest viib üle 67,5 m pikkune rippsild (Rätsepa külas Viira talu maadel)

Navesti jõgi, Pärnu jõe suurim, vasakpoolne lisajõgi; pikkus 100 km, jõgikond 3000 km² (43,3% Pärnu jõgikonnast), vooluhulk keskmiselt 27,9 m³/s. Algab Kesk-Eesti lavamaalt, läbib Võrtsjärve madaliku loodenurga ja laskub Võhma juures Lääne-Eesti madalikule. Jõesäng on suures osas õgvendatud ja süvendatud. Aesoo lähedal (13 km suudmest) ühineb Navesti jõega tema suurim lisajõgi Halliste jõgi (jõgikond 63% Navesti jõe omast); et selle voolusuund on Navesti jõe suhtes peaaegu vastupidine, tekib kõrge veeseisu korral seal voolusulu põhjustatud suuri üleujutusi. Suured vasakpoolsed lisajõed on ka Räsna (19 km), Parika (17 km), Tääksi (12 km), Lõhavere (18 km) ja Arjadi oja (16 km), parempoolsed Retla (18 km) ja Räpu jõgi (21 km) ning Saarjõgi (38 km) ja Siberi oja (14 km).

Kultuuriloolist

Navesti jõgi Soomaa piires vee madalseisu ajal

Navesti maastikukaitseala (168 ha) hõlmab hilisjääaegsed rannamoodustised, nn Vanaõue mäed, mida mööda kulges Carl Robert Jakobsoni nn Sakala tee Viljandist Kurgjale. 13. sajandi ürikuis (Henriku Liivimaa kroonika) on Navesti jõge nimetatud Sakala põhjapiiril voolavaks Pala jõeks (Pala iluvem, P. fluvium, castrum ad Palam), muutus hiljem sakslaste vahendusel Paalaks (sks Pahle) ja sai Põltsamaa jõe rööpnimeks.