Tagasi ETBL-i avalehele

Võhma (linn)

Võhma üldandmed
Elanike arv (2010)  1493
Pindala 1,93 km2
Linna õigused  1993
Linnapea Anneli Siimussaar
Maakond  Viljandimaa

Võhma, linn Viljandimaal; 1493 elanikku (2010). Asub maakonna põhjaosas Kesk-Eesti lavamaal vastu Järvamaa piiri, Viljandist 31 ja Türilt 27 km kaugusel. Hõlmab tagamaana omaaegse Pilistvere kihelkonna ja on tähtis teedesõlm. 

Võhmas on linnavalitsus ja postkontor.

Rahvastik

Võhma elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 1983 495 25 1264 64 224 11
2000 1596 324 20 985 62 287 18

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on linna elanike arv pidevalt vähenenud. Selle on tinginud sündide vähenemine ja rände negatiivne saldo. Väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. 

Ettevõtlus ja transport

Võhma elanike jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 146 50
Mäetööstus 1
Töötlev tööstus 608 95
Energia- ja veevarustus 5 89
Ehitus 9 44
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 91 55
Hotellid ja restoranid 39 12
Veondus, laondus ja side 49 31
Rahandus 7 7
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 11 7
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 13 33
Haridus 82 61
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 36 21
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 38 18
Töötajaid kokku 1134 489

Eesti taasiseseisvumise ajaks oli Võhmast kujunenud nn ühe ettevõtte linn. Pärast suurima ettevõtte – Võhma lihakombinaadi – pankrotistumist (1996) kaotas linn oma elujõu, elanike arv on vähenenud ja rahvastik vananenud. 2003 oli Võhmas 25 ettevõtet. Palju oli Viljandi jmt linna ettevõtete filiaale (näiteks AS Wendre Võhma õmblustsehh; suleti 2008. aastal). Linnas töötab tuntud mahlatootmisettevõte AS Largo, OÜ Vivaro (saekaater), OÜ Eesti Valgus (küünlatootmine), OÜ Baliset Maja (toodanguks liimpuit-ehituskonstruktsioonid).

Linna läbib Tallinna–Lelle–Viljandi raudtee, ida pool möödub temast Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee, millelt Võhma kohal hargneb maantee Põltsamaale.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Võhmas on gümnaasium (2002/03. õa 383, 2009/10. õa 222 õpilast), muusikakool, lasteaed, postkontor, raamatukogu, kultuurikeskus, spordihall, eakate päevakeskus ning laste- ja noortekeskus. Tegutseb Võhma ajaloo sõprade selts.

Piirkonda teenindab perearst, eriarstiabi on võimalik saada Viljandis, hambaravi teenust osutab 2 hambaarsti, Võhmas on apteek.

Ajalugu

Võhma Linnavalitsuse hoone

Pärast kitsarööpmelise raudtee valmimist (1900) ja raudteejaama avamist kujunes Võhma küla maale alevik, millest sai peagi Põhja-Viljandimaa kaubandus- ja tööstuskeskus. 1908 alustas tegevust majandusühisus, 1912 ühispiimatalitus. Tugevalt aitas kaasa asula arengule ühingu Eesti Lihaeksport poolt 1928. aastal rajatud eksporttapamaja. 1935 lihatööstust laiendati ja sellest sai pikaks ajaks domineeriv tööstusharu asulas. Teises Maailmasõjas sai Võhma tugevalt kannatada. 1945 sai Võhma alevi õigused. Peale 1970. aastatel jätkus lihatööstuse arendamine. 1975 valmis uus lihakombinaat, mitmed korruselamud, uus lasteaed ja koolimaja jm. Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula. Võhma küla (1583 Wechma) alevipiiridest välja jäänud osa liideti 1977 Soomevere külaga. Omavalitsuslik staatus omistati Võhmale 10. X 1991, linna staatuse sai Võhma alev 10. XIII 1993.

Võhma üldvaade

Võhma alev turuplatsiga

Võhma Lihakombinaat 1995. aastal

EE 12, 2003; muudetud 2011