Karksi-Nuia
 |
| Karksi-Nuia üldandmed | |
| Elanike arv (2011) | 1573 |
| Pindala | 2,96 km2 |
| Linna õigused | 1993 |
| Maakond | Viljandimaa |
Karksi-Nuia, vallasisene linn ja Karksi valla keskus, paikneb Viljandimaa lõunaosas Pärnu–Valga ja Viljandi–Rūjiena maantee ristmel. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km.
Linna põhiosa asub Halliste jõe (Karksi) ürgoru (Karksi ürgoru kaitseala) edelaveerul piki Pärnu–Valga maanteed. Karksi ürgoru kaitseks on moodustatud Karksi maastikukaitseala. Linna piiresse jäävad ürgoru põhjas Linnaveske (pindala 3,8 ha) ja temaga paisuga ühendatud Karksi paisjärv Halliste jõel.
Karksi-Nuiat teenindab Karksi konstaablijaoskond ning Päästeameti Abja-Paluojal asuv komando ja selle Karksi-Nuia meeskond.
Piirkonnas tegutseb Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkond.
Rahvastik
| Karksi-Nuia elanike vanuseline jaotus | ||||
| 0–17 | 18–64 | 65 ja vanemad | Kokku | |
| 2000 | 485 | 1225 | 287 | 1997 |
| 2011 | 264 | 921 | 388 | 1573 |
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Karksi-Nuia linnas 1573 inimest. Neist 719 olid mehed ja 854 naised, Eesti kodanikke on 1548. Karksi-Nuia elanike arv on viimase veerandsajandi jooksul pidevalt vähenenud, 1988 elas linnas 2344, 2000. aastal 1997 ja 2011. aastal 1573 elanikku. Peamised põhjused on negatiivne iive ja eelkõige suur väljaränne. Seejuures on lahkujateks eelkõige noored.
Ettevõtlus ja transport
| Karksi-Nuia töötajate jaotus tegevusalati | |||
| 1989 | 2000 | 2011 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 298 | 61 | 27 |
| Kalandus | — | — | |
| Mäetööstus | — | 8 | 6 |
| Töötlev tööstus | 447 | 282 | 234 |
| Energia- ja veevarustus | 8 | 15 | 15 |
| Ehitus | 134 | 33 | 54 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 71 | 105 | 75 |
| Hotellid ja restoranid | 44 | 13 | 6 |
| Veondus, laondus ja side | 33 | 28 | 39 |
| Rahandus | — | 5 | 3 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 33 | 16 | 9 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 30 | 53 | 24 |
| Haridus | 157 | 83 | 87 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 37 | 25 | 21 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 18 | 29 | 30 |
| Töötajaid kokku | 1310 | 759 | 641 |
Peamised tegevusalad on metalli- ja puidutöötlus, kaubandus ning puhkemajandus. Suuremad ettevõtted on AS Nuia PMT (hüdrauliliste silindrite ja metallkonstruktsioonide valmistamine), AS Textuur (toodab liimpuitplaate ja varustab keskküttega Karksi-Nuia linna) ja Abja Tarbijate Ühistu. Metalli töötlemisega tegelevad veel AS Viljandi Metall Nuia tsehh, OÜ Hanval Metall ja OÜ Stadet, puidust mööblit valmistavad OÜ Aava ja Kase Vabriku AS.
Karksi-Nuias on postkontor ja 2 pangaautomaati.
Haridus, kultuur ja tervishoid
Karksi-Nuias tegutsevad August Kitzbergi nimeline gümnaasium (2002/03. õa 532, 2009/10. õa 392 õpilast), spordi- ja muusikakool, kunstistuudio, lasteaed ja noortekeskus.
2004 valminud kultuurikeskuse hoones on raamatukogu, seal tegutseb 20 huviringi,korraldatakse kontserte, etendusi, tantsuõhtuid, noortepidusid, tähistatakse rahvakalendritähtpäevi, korraldatakse näitusi, renditakse ruume. Linnas on kunstnike Enno Alliku kodugalerii ja Enn Alliku ateljee ning tekstiilikunstnik Kai Küti ateljee.
Linnas tegutsevad EELK Karksi Peetri kogudus (vt Karksi Peetri kirik), EAÕK Karksi-Nuia püha Aleksei kogudus (vt Karksi-Nuia õigeusu kirik) ja EKNK Karksi-Nuia Kogudus, kellel on oma palvemaja.
Linnas on 3 kalmistut (neist 2 luteri ja 1 õigeusu).
Arhitektuurimälestised on Karksi ordulinnuse varemed ja selle keskel Eestis ainulaadne viltuse torniga Karksi Peetri kirik, ajaloomälestised on Papi kalmistu, Rahumäe kalmistu ja Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud. Tegutseb Karksi-Nuia turismiinfokeskus.
Linnas on ambulatoorium (2 perearstipraksist, hambaravi ja apteek), hooldamise teenust pakuvad SA Viljandi Haigla ja Abja Haigla SA. Sotsiaalhoolekandeks kasutatakse Polli hooldekodu teenuseid.
 Karksi Peetri kirik |  Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik |
Linnaehitus ja arhitektuur
Linna piiresse jäävad ürgoru kirdeveerul asuvad Karksi ordulinnuse varemed ja Karksi Peetri kirik (ehitatud 1773–78), mille juurde kuulub von Lieveni perekonna kabel, õigeusu Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik (ehitatud 1868) asub linna loodeosas. Huviväärsed on 20. sajandi alguses väikelinna peatänavast ja keskplatsist kujunenud äritsooni (ehitati nii ametihooneid kui elamuärihooneid) tüüpiline elamu-ärihoone nn Lõmpsi maja Pärnu ja Viljandi maantee nurgal, õigeusu kiriku koolihoone aastast 1847, Muusikakooli hoone ja Arumäe kalmistu.
Miljööväärtusega hoonestusalad on Valga–Uulu maantee (Tartu ja Pärnu maantee) hoonestusala, Piiri tänava hoonestusala Pärnu maanteelt planeeritava Kivi tänavani ja Lepiku ning Kivistiku tänava hoonestusala.
Karksi-Nuias on kohalikke tänavaid 15,3 km, sellest asfaltkattega 9,7 ja kruuskattega 5,8 kilomeetrit.
Ajalugu
August Kitzbergi mälestussammas
Nuia küla tekkis käsi- ja põllutööliste asulana 19. sajandi II poolel Karksi mõisale kuulunud Nuia kõrtsi juurde teeristile. Maanteede ristumiskohale kogunesid talude ääremailt käsi- ja põllutöölised ning rajasid asula, kus asutati kauplusi ja kultuuriseltse, traditsiooniliseks said juulis ja septembris peetavad Karksi laadad. 1840 asutati Karksi kolmeklassiline vallakool (1855. aastast Nuia asulas), 1864 toodi Nuia kolm aastat varem asutatud Halliste-Karksi kihelkonnakool (oma hoone ehitati 1873, uus hoone 1891, praegu Luuka puhkemaja), 1919 ühendati need Nuia 6-klassiliseks algkooliks. 1847 asutati vene õigeusu kihelkonnakool, 1868 ehitati õigeusu kirik, preestri- ja köstrimajad, 1892 valmis koolimaja. 1890 asutati Karksi-Nuia Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, koosolekute ja pidude tarvis ehitati seltsimaja, oma seltsimaja oli ka karskusseltsil Iivakivi (valmis 1892). 1893 oli Nuias 20 maja ja kuni 80 elanikku. 1932 valmis uus seltsimaja, kus mängiti rahvanäitemänge, operette, näidati kino ja toimusid tantsuõhtud.
20. sajandi algusest hakkas elanike arv jõudsalt kasvama, ehitustegevus kiirenema. Nuia muutus kogu ümbruskonna majandusliku ja vaimuelu keskuseks: Siin olid poed, turg, aastas kaks laadapäeva - 15. juuli ja 29. september, koolid ja seltsimajad. 20. sajandi 20.–30. aastatel oli külas umbes 600 elanikku.
1945 sai Nuia küla seoses asustuse tihenemisega alevi õigused. 1952 asutatud Nuia masina-traktorijaamast kasvas Nuia EPT, järgnevatel aastakümnetel oli asula elu väga tihedalt seotud suurima ettevõtte arenguga. 1957. aastast on Nuial keskkool (aastast 1995 gümnaasium, aastast 2008 August Kitzbergi nimeline) ja 1960 valmis uus koolihoone. Eraldi piirkonnana kujunes välja Viljandi Metsakombinaadi tööliste asula, kunagise Kase linavabriku juurde ehitati 50. aastatel täiendavad tööstushooned ning elamud. Piirkond liideti hiljem Karksi-Nuia alevi koosseisu. Nuia alevis oli riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosi keskus, millega 1970. aastatel ühendati väikemajandid Pööglest Lillini. 1987 nimetati alev ümber Karksi-Nuiaks.
11. VII 1991 sai alev omavalitsusliku haldusüksuse õigused, 10. VIII 1993 linna staatus. 1999 oktoobris ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald.
Karksi-Nuias on sündinud heliloojad Aleksander ja Friedrich August Saebelmann, ümbruskonnas on August Kitzbergi elupaiku (Karksi ürgoru veerul mälestussammas; Jaak Soans, 1991).
EE 12, 2003; muudetud 2013
 |
