Karksi Peetri kirik

Karksi Peetri kirik

Karksi Peetri kirik, asub Viljandimaal Karksi-Nuia linnas.

Kirik ehitati 1773–78 ordulinnuse varemete idaküljele, seal olnud väikese võlvitud kabeli kohale. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne, kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber. Kiriku muudab eriliseks põhja-lõuna suunaline orientatsioon ja viltune torn.

Kirikut kasutab EELK Karksi Peetri kogudus.

Ajalugu

Kristlik kirik on ajaloolises Karksi kihelkonnas tegutsenud alates 13. sajandist. Algselt asus apostel Peetrusele pühitsetud kabel ordulinnuse pealinnuses. 16. sajandil levib Liivimaal usupuhastus ja Karksi kirikul on oma maa ja kirikumõis. Poola ajal toimus nn „vastureformatsioon“, mille käigus põletati kirikumõisa hooned ja kiriku maa liideti Karksi lossi külge. Ametisse määrati katoliku preester Paul Bazarowsky. Rootslaste tulekuga kehtestas end aga taas luteriusukirik. Kuna kirikul enam kirikumõisat polnud, määrati Halliste õpetaja ühtlasi Karksi hingekarjaseks. Andmed väljaspool lossi asuvast Peetri kirikust pärinevad aastast 1688, mil on teateid linnuseväravate lähedale ehitatud puust kirikust. Selle täpsem asukoht on teadmata, Juhan Maiste seob selle von Lieveni kabeli asukohaga. Kirik hävis aga 1703. aastal Põhjasõjas. 1730. aastal ehitati samasse kohta uus puust kirik. XVIII sajandi II poolel oli puukirik väga kehvas olukorras, mistõttu otsustati ehitada kivikirik, seekord linnuse varemetele. Kirik pühitseti 3. septembril 1778. aastal ja läks maksma 1950 hõberubla (peale materjalide ja tööpäevade).

Arhitektuur

Vana kiriku altar käärkambris (17. sajand)

Kirik ehitati linnuse idamüüri äärde, järsu Karksi ürgoru nõlvale. Erandlikult on kirik ehitatud põhja-lõuna sihis, kuna ehitusel püüti ära kasutada linnusemüüre. Altar paikneb ühelöövilise koorita saalruumi põhjaosas, samas liitub pikihoonega käärkamber. Kiriku lõunaotsas on massiivne neljatahuline torn puidust ülaosa ja barokse vahekupli ning kiivriga. Et kõrvuti sattusid vana ja uus vundament ning ka ehitusalune pinnas oli ebastabiilne, hakkas torn varsti oru suunas viltu vajuma. 1928. aastal oli torni kiviosa kalle 65 cm, 30 aastat hiljem oli see juba 85 cm ning 1994. aastal juba 125 cm. Pärast kiriku restaureerimist ja tornile uue kandva aluse tegemist 1995 aastal on torni vajumine peatunud. Torni kõrgus on 33,5 m ja kalle 205 cm tsentrist lääne suunas. Barokset üldmuljet rõhutavad pikihoone ja käärkambri tõstetud räästaga katus, karniisid, kõrged segmentkaarsed aknad lukukivi ja nurgalaienditega krohviraamistuses. Portaalid on raamistatud pilastrite ja neid ühendava karniisiga, ümarkaarset ukseava ääristab lukukiviga krohviliist.

Interjööri kujundab karniiside ja rosettidega peegellagi. Sisustuses on väärtuslikud rokokoomotiividega hilisbarokne altar (1770. aastad, Carl Gottlob Appelbaum), 16 maali XVIII sajandi teisest poolest oreli vääril ning XVIII sajandil Viljandis valminud vasest laelühter. Käärkambris vana kiriku altar.

Orelimeistri Ernst Carl Kessleri firmas valmistatud oreli sai Karksi kirik endale 1848. aastal. See oli üks väheseid selle firma säilinud pille.

Suuremad remondid 1840–41, 1928 ja 1995 hõlmasid eeskätt torni.

EELK Karksi Peetri kogudus

Karksi kirik varemete keskel (1912)

EELK Karksi Peetri kogudusse kuulub 450 ristitud ja leeritatud liiget. Aktiivseid liikmeid on sadakond. Koguduse põhiülesanne on kohaliku kogukonna vaimulik teenimine (jumalateenistused, kiriklikud talitused nagu ristimine, leeritamine, laulatamine, matus, piht, õnnistamised). Jumalateenistused kirikus toimuvad igal pühapäeval kell 14.00. Koguduse õpetajaks on alates 2002. aastast Kalle Gaston.

Kogudusele kuulub 27 ha maad (sh ordulinnuse territoorium).

Kirikuga seotud pärimusi

Karksi lossi varandused olla kõik praeguse Karksi kiriku kohale keldritesse ära peidetud, kuhu hiljemini praegune kirik peale ehitatud saanud. Seal olla rikkad varandused varjul, mida aga kellegile õnneks pole antud päevavalgele tuua, sest et vanatühi ööd kui päevad seal juures vahti pidavat. Mitmel korral olla õpetaja ühes kiriku vöörmündritega küünla, tule ja piibliraamatuga katsunud keldrisse minna, kuid asjata! Ukse kohal, suure vaskvaadi otsas istunud must kass, puhunud tule ära, nii et edasiminek võimata. Lossi käikude (siselduse), keldrite plaanid old kõik ära Rootsi viidud, nii et siin õieti lossikeldrite arvu ja kohtasi ei teatagi.  (Aasta kümne-kaheteistkümne eest tagasi olla heebreamehed Rootsis olevaist plaanidest haisu ninasse saanud ja plaanid välja nuhkinud ja ilma lubata kaevama hakanud, mis töös nad aga ülemalt poolt takistud saivad, ühe öö olivad mehed tubliste tööd teinud, mille järeldust veel praegu näha võib.)