Peetrus (< kr petros 'kalju'), õieti Siimоn Joona või Johannese poeg (surnud 29. VI 67), apostel. Oli kalur, pärines Galileast Betsaidast. Oli üks Jeesuse Kristuse 12 jüngrist ja evangeeliumide põhjal enamasti esimene nende seas; ülestõusnud Kristus ilmus esimesena temale (Lk 24 : 34). Juhtis Jeruusalemma algristikogudust (vt juudakristlus), tegutses misjonärina Antiookias ja Kórinthoses; oli elu lõpul esimene Rooma piiskop ja suri seal märtrina ristil, pea alaspidi. Tema haua kohal asub Rooma Peetri kirik. Tuginedes Peetruse Rooma piiskopiks olemisele ja Kristuse väitele: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku ... ma annan sulle taevariigi võtmed ...” (Mt 16 : 18–19), põhjendab katoliku kirik Rooma piiskoppide, s. t. paavstide primaati ristiusu kirikus. Uues Testamendis on 2 Peetrusele omistatud kirja. Apokrüüfne Peetruse tegude raamat kirjeldab tema võitlust gnostik Simon Magusega. Legendides on Peetrus taevariigi uksehoidja, kunstis on tema tunnusese võti.

EE 7, 1994