Tagasi ETBL-i avalehele

Antiookia

Antiookia piiramine Esimese ristisõja ajal

Antiookia (kr Antiocheia, lad Antiochia; nüüd Antakya Türgi lõunaosas), ajalooline linn Vahemere idarannikul, Asi (Orontese) jõe ääres.

Ajalugu

Linna asutas umbes 300 eKr Seleukos I Nikator ja nimetas selle oma isa Antiochose auks nagu mitu teistki samanimelist linna. Seleukiidide riigi pealinnana oli ta Aleksandria kõrval tähtis hellenistlik kaubandus- ja kultuurikeskus. Rooma riigis (aastast 64 eKr) oli ta suuruselt kolmas linn, Süüria asehalduri (legaadi) asukoht, hiljem keisri idaresidents. Antiookia oli varakristluse koldeid, seal tegutses esimene paganakristlik kogudus, asus patriarhaat, käisid koos kirikukogud, hiljem oli seal jakobiidide kiriku keskus. Mitu korda sai ta maavärinas kannatada. Antiookia oli suurlinn, tema õitseajal elas seal arvatavasti üle poole miljoni inimese. Linna arengut soodustas eriti Hadrianus. 538 hävitasid Antiookia pärslased Hosroes I juhtimisel. 1098–1268 oli ta ristisõdijate vürstiriigi pealinn. 1516 vallutasid linna türklased, 1919–39 kuulus Süüriale.

EE 1, 1985; VE, 2006