Tagasi ETBL-i avalehele

Aleksandria

Aleksandria, ar Al-Iskandarīyah, linn Egiptuses, Niiluse delta lääneosas; riigi tähtsaim sadama- ja tööstuslinn; 3,87 miljonit elanikku (2006).

Aleksandria on Vahemere suurimaid sadamaid (veosekäive 1974. aastal 14 miljonit tonni) ja Lähis-Ida tähtsaimaid teedesõlmi, sealtkaudu·kulgeb u 80% Egiptuse väljaveokaubast (peamiselt puuvill ja puuvillaseemned). Naftatöötlemis-, keemia-, tsemendi-, tekstiili-, masina- ja metallitööstus, laevaehitus ja -remont.

Ülikool (asutatud 1942), muinaskreeka ja, rooma kunsti muuseum, meremuuseum. Eeslinnades merekuurort. Turism.

Linnaehitus

Aleksandria

Aleksandria asutas Aleksander Suur 331 eKr. Linn planeeriti korrapärase tänavastikuga ristkülikuna. 4.–3. sajandist eKr on säilinud Serapise tempel, nn Pompeiuse sammas, nekropoli katakombid, paleede osi, raamatukogu vundamendijäänuseid. Hävinud on Pharose saare tuletorn, üks 7 maailmaimest (ehitatud 3. sajandi alguses eKr, kõrgus u 110 m, tipus Poseidoni kuju, arhitekt Sostratos Knidoselt). Uuemaist mälestistest on tuntuimad 17.–19. sajandi mošeed ning Muhammad Ali-paša ratsamonument (19. sajandi II pool).

Ajaloost

Ptolemaioste valitsusajal [323–30 eKr] oli Aleksandria Egiptuse pealinn, tähtis kaubandus-, teadus- ja hellenistliku kultuuri keskus. Seal oli maailma esimene teadusasutus Museion koos Aleksandria raamatukogudega ja tegutses kuulsaid õpetlasi (Eukleides), sh filosoofe, ja kirjanikke (Aleksandria luule). Rooma võimu ajal oli Aleksandria suuruselt antiikmaailma teine linn ning üks varakristluse keskusi. 641 vallutasid Aleksandria araablased ja 1517 türklased. Pärast Kairo asutamist (969) algas Aleksandria langus. Uus tõus kaasnes Suessi kanali avamisega 19. sajandil.

EE, 1985; VE, 2006