Tagasi ETBL-i avalehele

Karksi ordulinnus

Karksi ordulinnuse varemed (1912)

Karksi ordulinnus, paikneb Halliste jõe kõrgel kaldal ja oli Viljandi kõrval üks Liivimaa võimsamaid linnuseid. Karksi oli pikka aega Liivimaa Ordu foogtide, 1470. aastal ajutiselt ka komtuuri residents. 1534. aastal liideti Karksi foogtkond ordumeistri valdustega. Vene-Liivimaa ja Põhjasõja vahel vahetas linnus korduvalt omanikku, kuuludes peamiselt Poola ja Rootsi valitsejatele (1573–78 oli see hertsog Magnuse residents). Linnus ei saanud Liivi sõjas ilmselt oluliselt kannatada, sest oli veel 17. sajandi teisel poolel küllaltki heas korras. Tõenäoliselt purustati see Põhjasõja käigus.

Kindlustused

Esialgse puitrajatise ehitas Mõõgavendade Ordu 13. sajandi I poolel tõenäoliselt eestlaste muinaslinnuse asemele (varaseim teade Karksi foogti kohta pärineb aastast 1248). Arvatavasti 13. sajandi lõpul, tõenäoliselt pärast leedulaste 1297. aasta rüüsteretke, hakati  selle asemele ehitama kivilinnust. Loodest-edelast ja lõunast ümbritsevad linnust uhtoru kõrged nõlvad, põhjast ja kirdest eraldas platood vallikraav. Suur, korrapäratu põhiplaaniga kõrgendiku kuju järgiv eeslinnus sai lõpliku kuju 14. sajandi I poolel, selle maakivist ringmüüri ääres asetses majandushooneid, samuti põhja- ja idatornid. Linnuse kirdeküljel asunud peavärav on ümber ehitatud. Loodes oli 14. sajandi II poolel ehitatud kastellilaadne kolme hoonetiivaga pealinnus, kus asus kabel. Eeslinnusest vallikraaviga eraldatud kastelli pindala oli 3800 m2. Arvatavasti 15. sajandi II poolel eeslinnuse ringmüüri kõrgendati ja ohustatuimale, kirdeküljele püstitati tulirelvade eest kaitsev madal poolümarate suurtükitornidega parhamitaoline eeskindlustus (ei ole säilinud).

Kindlustused tänapäeval

Linnus sai Vene-Liivimaa sõjas ja Poola-Rootsi sõdades kannatada ning jäi Põhjasõjas 1708 varemeisse. Kagukülje müür lõhuti seoses kiriku ehitamisega 18. sajandil. Linnusest saab ettekujutuse vaid 17. sajandi plaani põhjal (avaldatud Armin Tuulse raamatus „Die Burgen in Estland und Lettland”, Tartu, 1942, lk 83).

1939 korrastati värav ja sellest kahele poole jäävad kaitsekäigu fragmendid paari meetri ulatuses. 1954 konserveeriti värava kõrval paiknev torn. 1990. aastatel Karksi linnuse varemed konserveeriti. Pealinnusest on alles vaid mõned müürijäänused edelaküljel, mõned lühikesed lõigud vastu eeslinnusest lahutavat vallikraavi ja kirdeküljel, samuti sillasammaste jäänused pea- ja eeslinnuse vahelises vallikraavis. Eeslinnuse müüre on alles suhteliselt palju, sh neljatahulised mitteflankeerivad tornid kirde- ja idaküljel.

Karksi linnuse värav (1912)

Kasutatud allikad ja kirjandus

  • K. Aluvee. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993
  • Eesti arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1996
  • A. Hein. Viljandimaa mõisad. Viljandi, 1999

Välislink

Vaata ka seotud artikleid

Ordulinnused Eestis

Helme – Karksi – KursiLaiuseMaasilinnaNarvaPaidePõltsamaaPärnuPöideRakvereTallinnaTarvastuToolseVasknarvaViljandi

EE 12, 2003; muudetud 2013