Mõõgavendade Ordu (ametlikult Fratres Militiae Christi ’Kristuse Sõjateenistuse Vennad’; nimi tuleneb ordurüütlite valgel hõlstil olnud punase risti ja mõõga kujutisest), vaimulik rüütliordu Liivimaal 1202–37. Asutati liivi, läti ja eesti hõimude alistamiseks, arvatavasti piiskop Alberti algatusel. Tegelik asutaja oli Theoderich, paavsti kinnitus saadi 1204. Ordu allutati Liivimaa piiskopile, kuid olles vallutajate peamine sõjajõud, hakkas ta ajama iseseisvat poliitikat ning alustas 1208 eestlastega sõda. 1207, 1211, 1213, 1220, 1224, 1228 ja 1233 sai ordu vallutatud maast lääniks 1/3 (Eesti alal Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, 1227 ka Revala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning 1233 osa Saaremaad). Mõõgavendade Ordu maadele ehitati 6 konvendilinnust, 1235. aasta paiku oli ordus 110–180 rüütlit, 30–45 preestrit, ligi 500 teenervenda ja u 700 palgasulast. Ordumeister oli 1204–09 Wenno ja 1209–36 Volquin. Pärast Saule lahingu kaotamist (1236) ühines Mõõgavendade Ordu 1237 Saksa Orduga (Liivimaa Ordu).

Kirjandus

• F. Benninghoven. Der Orden der Schwertbrüder. Fratres Militiae Christi de Livonia. Köln, Graz, Böhlau, 1965

EE 12, 2003