Hariliku lina õis ja kuprad

Linaseeme

lina (Linum), taimeperekond linaliste sugukonnast; umbes 200 liiki. Eestis kasvab looduslikult niitudel valgete õitega aaslina (L. catharticum), ilutaimena kasvatatakse suureõielist lina (L. grandiflorum). Põllumajanduses on tähtis hari­lik lina (L. usitatissimum) – ühe varrega harunev rohttaim, mis võib kasvada kuni 125 cm pikkuseks (kiulina). Õied valdavalt helesinised, kuid on ka valgete, roosade või violetsete õitega vorme. Lehed väikesed ja süstjad, asetsevad varrel ühekaupa. Vili on kupar, milles kuni 10 läikivat pruuni lapikut seemet. Juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest õrna­dest kõrvaljuurtest. Lina on niiskuslembene, kasvuks vajab nõrgalt happelist ja toiteainerikast mulda, talle sobib avatud päikeseline kasvukoht. Lina kasvatatakse nii kiu- kui ka õlitaimena. Kvaliteetne kiulina (pika ja peene kiuga) kasvab jahedate pilviste ilmadega. Linakiust toodetud riie on vastupidav, imab hästi niiskust, juhib hästi soojust ja laseb õhku läbi. Linaseemnetest toodetud õli (seemnete õlisisaldus 35–45%) kasutatakse ehituses (värvides, lakkides, puidutöötlemisvahendites) ning seebi-, paberi- ja nahatööstuses, seemneid kasutatakse ka raviks. Õlitootmise kõrvalsaadus linaseemnekook on loomasööt. Kiulina tootmise jääki takku on kasutatud ehituses soojustus- ja tihendusmaterjalina.

VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel); muudetud 2011