Saarde kihelkond hõlmas Kagu-Pärnumaal nüüdse Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valla ning Häädemeeste (Massiaru ümbruse) ja Surju valla osi (Lähkma ja Ristiküla ümbruse). 13. sajandi alguses oli Saarde kihelkond arvatavalt üks Sakala muinaskihelkondi; asustus oli seal hõre. Orduajal kuulus Saarde kihelkonna ala Viljandi komtuurkonda. Orduaja lõpul olid Saardes Jäärja ja Kilingi ordumõis; läänistatud alasid oli vähe. Kirikukihelkond kujunes 16. sajandi keskel. Poola võimu ajal kuulus Saarde kihelkond Viljandi staarostkonda. 18. sajandil muutus tähtsaks tegevusalaks metsatöö ja asustus tihenes märgatavalt. 19. sajandi keskel tegutses Possa külas (Laiksaares) klaasivabrik. 1858 asutati Voltvetis (Allikukivil) kammvillriidevabrik. 19. sajandi lõpus sai Saarde peamiseks keskuseks Kilingi-Nõmme. Suhteliselt elavalt astuti 1870. aastail õigeusku, ehitati kaks õigeusu kirikut: Kilingi Nikolai (Kilingi-Nõmmele) ja Laiksaare Ristija Johannese kirik (Urissaarde).

Vabadussõja ausamba avamine 5. juunil 1933 Kilingi-Nõmme tuletõrjemaja juures

Killustiku valmistamine Kilingi-Nõmme–Saarde–Tali tee 2. kilomeetril suvel 1934

Saarde Majandusühisuse peakaupluse sisemus 1935. aastal

Kirjandus

• K. Pettai. Saarde kihelkond, Kilingi-Nõmme, Saarde vald. Tihemetsa, 1998

Välislingid

• Saarde kihelkond Eesti mõisaportaalis
• Saarde kihelkond Eesti Rahva Muuseumi kodulehel

EE 12, 2003; muudetud 2011