Tagasi ETBL-i avalehele

Vändra

Vändra üldandmed
Elanike arv (2010) 2492
Pindala  3,2 km2
Alevivanem Toomas Sonts
Maakond Pärnumaa

Vändra, alev ja vald Pärnumaa kirdeosas Vändra jõe keskjooksul; valla staatuse sai 25. VIII 1993 (tekkis alevvald).

Vändra alevvalda ümbritseb Vändra vald.

Vändras on konstaablijaoskond, päästekomando.

Vändra linnatänav

Rahvastik

Vändra elanike arv
1934 977
1959 1720
1970 2095
1979 2354
1989 2959
2000 2662
2003 2593
2006 2528
2008 2513
2010 2492

Vändra raamatukogu

Vändra elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 2959 789 27 1879 63 291 10
2000 2662 586 22 1662 62 414 16
2010 2492 328 13 1775 71 389 16

Ettevõtlus ja transport

Vändra töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 196 81
Töötlev tööstus 784 377
Energia- ja veevarustus 32 13
Ehitus 288 106
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 96 159
Hotellid ja restoranid 68 28
Veondus, laondus ja side 52 62
Rahandus 12 7
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 4 19
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 4 61
Haridus 124 131
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 64 49
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 64 27
Töötajaid kokku 1788 1156

Tähtsamad ettevõtted on AS Wendre (vooditekstiil), MS Balti Trafo OÜ, OÜ Vändra MP (põhiliselt maaparandus) ja Eesti Juustu Tootmise OÜ (Vändra meierei). Alevist läänes Allikõnnu külas on mitu metsatöötlemisega seonduvat ettevõtet (Vändra metsandik, AS Vändra Saeteritus). Pärnu–Rakvere maantee ääres Suure-Jaani tee lahkmel.

Jaani trahter

Haridus, kultuur ja tervishoid

Vändra on Pärnumaa kirdeosa tööstus- ja kultuurikeskus. Seal on gümnaasium (ehitatud 1911–13; 2002/03. õa 698, 2009/10. õa 416 õpilast), Mihkel Lüdigi nimeline muusikakool, postkontor, kultuurimaja, noortekeskus ja raamatukogu. Kohaliku ajalehena ilmub Vändra Teataja.

Uuemas hoonestuses on tähelepanuväärsed veetornelamu (1976, arhitekt L. Uibo), kultuurimaja (ehitati kolhoosi kontor-klubiks, 1977, Maie Penjam) ja Pärnu KEK-i elukvartali elamud (Ell Väärtnõu, Toomas Rein).

Huviväärsed on Vändra Püha Martini kirik (ehitatud 1787, haritorn lisati 19. sajandi II poolel) ja kultuurilooliselt rikas kalmistu (sinna on maetud Lilli Suburg, kirikuõpetaja ja pedagoog Ernst Sokolovski, Mats Mõtslane ja Mihkel Lüdig). Vändra park (6,5 ha) on võetud looduskaitse alla.

Alevis tegutseb ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Apostlite Peetruse-Pauluse Vändra Kogudus (kirik ehitati 1868, kogudus tegutses aastani 1951, hiljem ehitati hoone kinoks; kogudus taastati 1990. aastail) ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Vändra Martini kogudus.

Vändraga on seotud Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. Alevi kirdepiiril on tähistatud Eesti esimese künnivõistluse (1874) toimumiskoht.

Vändra haigla

Mihkel Lüdigi nimeline muusikakool

Mälestussammas vabadussõjas langenuile

Ajalugu

Vändra kirik

1515 on mainitud Vändra küla (Wenderskulle), 16. sajandi II poolel rajati Vändra (1850. aastaist Vana-Vändra) mõis (Fennern). 19. sajandi lõpus arenes Vändra kirikualevikuks, rajati mitu metsatööstusettevõtet. 1928 sai alevik Viluvere–Vändra haruraudtee (suleti 1969) kaudu ühenduse Tallinna–Vändra raudteega. Aastast 1945 alev, 1950–62 samanimelise rajooni keskus. 25. VIII 1993 sai valla (alevvalla) staatuse.

EE 12, 2003; muudetud 2011