Vändra
 |  |
 |
| Vändra üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 2492 |
| Pindala | 3,2 km2 |
| Alevivanem | Toomas Sonts |
| Maakond | Pärnumaa |
Vändra, alev ja vald Pärnumaa kirdeosas Vändra jõe keskjooksul; valla staatuse sai 25. VIII 1993 (tekkis alevvald).
Vändra alevvalda ümbritseb Vändra vald.
Vändras on konstaablijaoskond, päästekomando.
Vändra linnatänav
Rahvastik
| Vändra elanike arv | |
| 1934 | 977 |
| 1959 | 1720 |
| 1970 | 2095 |
| 1979 | 2354 |
| 1989 | 2959 |
| 2000 | 2662 |
| 2003 | 2593 |
| 2006 | 2528 |
| 2008 | 2513 |
| 2010 | 2492 |
Vändra raamatukogu
| Vändra elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 2959 | 789 | 27 | 1879 | 63 | 291 | 10 |
| 2000 | 2662 | 586 | 22 | 1662 | 62 | 414 | 16 |
| 2010 | 2492 | 328 | 13 | 1775 | 71 | 389 | 16 |
Ettevõtlus ja transport
| Vändra töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 196 | 81 |
| Töötlev tööstus | 784 | 377 |
| Energia- ja veevarustus | 32 | 13 |
| Ehitus | 288 | 106 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 96 | 159 |
| Hotellid ja restoranid | 68 | 28 |
| Veondus, laondus ja side | 52 | 62 |
| Rahandus | 12 | 7 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 4 | 19 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 4 | 61 |
| Haridus | 124 | 131 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 64 | 49 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 64 | 27 |
| Töötajaid kokku | 1788 | 1156 |
Tähtsamad ettevõtted on AS Wendre (vooditekstiil), MS Balti Trafo OÜ, OÜ Vändra MP (põhiliselt maaparandus) ja Eesti Juustu Tootmise OÜ (Vändra meierei). Alevist läänes Allikõnnu külas on mitu metsatöötlemisega seonduvat ettevõtet (Vändra metsandik, AS Vändra Saeteritus). Pärnu–Rakvere maantee ääres Suure-Jaani tee lahkmel.
Jaani trahter
Haridus, kultuur ja tervishoid
Vändra on Pärnumaa kirdeosa tööstus- ja kultuurikeskus. Seal on gümnaasium (ehitatud 1911–13; 2002/03. õa 698, 2009/10. õa 416 õpilast), Mihkel Lüdigi nimeline muusikakool, postkontor, kultuurimaja, noortekeskus ja raamatukogu. Kohaliku ajalehena ilmub Vändra Teataja.
Uuemas hoonestuses on tähelepanuväärsed veetornelamu (1976, arhitekt L. Uibo), kultuurimaja (ehitati kolhoosi kontor-klubiks, 1977, Maie Penjam) ja Pärnu KEK-i elukvartali elamud (Ell Väärtnõu, Toomas Rein).
Huviväärsed on Vändra Püha Martini kirik (ehitatud 1787, haritorn lisati 19. sajandi II poolel) ja kultuurilooliselt rikas kalmistu (sinna on maetud Lilli Suburg, kirikuõpetaja ja pedagoog Ernst Sokolovski, Mats Mõtslane ja Mihkel Lüdig). Vändra park (6,5 ha) on võetud looduskaitse alla.
Alevis tegutseb ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Apostlite Peetruse-Pauluse Vändra Kogudus (kirik ehitati 1868, kogudus tegutses aastani 1951, hiljem ehitati hoone kinoks; kogudus taastati 1990. aastail) ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Vändra Martini kogudus.
Vändraga on seotud Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. Alevi kirdepiiril on tähistatud Eesti esimese künnivõistluse (1874) toimumiskoht.
 Vändra haigla |  Mihkel Lüdigi nimeline muusikakool |  Mälestussammas vabadussõjas langenuile |
Ajalugu
Vändra kirik
1515 on mainitud Vändra küla (Wenderskulle), 16. sajandi II poolel rajati Vändra (1850. aastaist Vana-Vändra) mõis (Fennern). 19. sajandi lõpus arenes Vändra kirikualevikuks, rajati mitu metsatööstusettevõtet. 1928 sai alevik Viluvere–Vändra haruraudtee (suleti 1969) kaudu ühenduse Tallinna–Vändra raudteega. Aastast 1945 alev, 1950–62 samanimelise rajooni keskus. 25. VIII 1993 sai valla (alevvalla) staatuse.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
