Perno Postimees
Perno Postimees, õieti Perno Postimees ehk Näddalileht, 17. VI 1857 – 5. I 1885 Pärnus ilmunud nädalaleht; asutajad Johann Voldemar Jannsen ja Friedrich Wilhelm Borm. Pani Jannseni toimetatuna (1857–63) aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas (1862. aastal 2262 tellijat). Väärtustas eestlaste rahvustunnet ja väärikust ning haridust, pakkus talupoegadele teadmisi maailma kohta ja soovitas talud päriseks osta. Oli hästi toimetatud, levimist soodustas Jannseni rahvalik laad. Järgmiste toimetajate käe all (1864–79 Caspar Franz Lorenzsonn, 1878–79 koos Lilli Suburgiga; 1879–81 Jaan Lipp; 1881 Eugen Jannsen; 1882. aasta alguses P. Kis(s)a ning 1882–85 Jaan Otstavel) kaotas järk-järgult esialgse mõju, lugejate arv vähenes (1860. aastate lõpus alla 1000 tellija). 1885. aasta lõpus ostis lehe Karl August Hermann, kes hakkas seda Postimehe nime all välja andma Tartus. Lisad: Pagganatte ö ja koit (1861–65) ja Lõbbus Juttustaja (1865–66).
Välislingid
- Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus – J. V. Jannseni „Perno Postimees ehk Näddalileht” (1857). – Eesti kultuurilooline veeb Kreutzwaldi sajand
- O. Esna. Postipapa ametipärijad Perno Postimehes. – Pärnu Postimees, 16. märts 2007, Pressimuuseumi koduleht
EE 12, 2003; muudetud 2011