Tagasi ETBL-i avalehele

Valga

Valga üldandmed
Elanike arv (2010)  13 652
Pindala 16,54 km2
Linna õigused  1584
Linnapea Kalev Härk
Maakond  Valgamaa

Valga, linn Lõuna-Eestis Läti piiril, Valgamaa halduskeskus.

Linna lõuna- ja läänepiir ühtib enam kui 10 km ulatuses Eesti ja Läti vahelise riigipiiriga, läänes piirneb Valga Valkaga. Tähtis raudtee- ja maanteesõlm: raudtee Tartu–Tallinna, Valmiera–Riia ja Võru–Petseri–Pihkva suunal, maantee Tartu, Pärnu ja Võrru.

Valgas on linna- ja maakonnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Maksu- ja Tolliameti teeninduskoht ja Töötukassa Valgamaa osakond.

Valga kesklinn. Pedeli jõe paisutatud osa (Pedeli teine paisjärv). Esiplaanil Valga Gümnaasium

  

Rahvastik

Valga elanike arv
Aasta Elanike arv
1810 451
1849 1 645
1863 2 617
1881 4 115
1897 10 896
1917 20 371
1922 10 334
1934 11 067
1939 10 401
1959 13 350
1970 16 795
1979 18 492
1989 18 089
1996 16 148
1920. aastani koos Valkaga. Eestlasi oli loenduse andmeil 1970. aastal 9635, 1979. aastal 10 052, 1989. aastal 9383, 1996 arvestusandmeil 9215

Piirilinnas Valgas on eestlaste kõrval alati elanud ka teisi rahvusi. 1934. aasta andmete järgi oli eestlasi 82,3%, lätlasi 9,6% ja venelasi 3,4% (palju oli ka juute ja sakslasi). 1989 olid vastavad arvud 52,9, 2,6 ja 34,6 ning 2000. aastal 62,6, 2,3 ja 27,3. 1989–2000 vähenes Valga elanike arv 3399 võrra (sellest 2986 mitte-eestlased), peamised põhjused olid võõrvägede lahkumine ja töökohtade arvu vähenemine Valga raudteeasutustes.

Valga elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1970 16 795 4282 25 10 329 62 2184 13
1989 17 722 3864 22 11 569 65 2289 13
2000 14 323 2791 19 9132 64 2400 17

Ettevõtlus ja transport

Valga töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 505 48
Töötlev tööstus 2498 1312
Energia- ja veevarustus 59 108
Ehitus 706 310
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 800 813
Hotellid ja restoranid 295 81
Veondus, laondus ja side 1860 682
Rahandus 125 50
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 204 169
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 658 618
Haridus 671 422
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 546 322
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 818 169
Töötajaid kokku 9757 5128

2003. aasta alguses oli Valgas registreeritud 26 tööstusettevõtet, neist 9 olid õmblus-, 8 mööbli- ja puidutööstus-, 5 metallitöötlemis- ja 3 toiduainetööstusettevõtted ning 1 jalatsitööstusettevõte. 2009. aastal oli statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid Valgas 378, neist 109 olid hulgi- ja jaekaubanduse, 50 ehituse, 37 töötleva tööstuse ning 31 veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted. Suured tootmisettevõtted on AS Valga Gomab Mööbel (männipuidust mööbel) ja Atria Eesti AS (moodustati 2009. aastal aktsiaseltsidest Valga Lihatööstus, Wõro Kommerts ja Vastse-Kuuste Lihatööstus; Valga tootmisüksuses valmivad Max & Moorits kaubamärgiga lihatooted). Õmblustööstuses on tähtsal kohal Aclima Baltic AS (2009. aasta käive 35,7 miljonit ja kasum 1,35 miljonit krooni; valmistab Valga tehases Norras toodetud tekstiilmaterjalist Aclima kaubamärgi all peamiselt sooja aluspesu) ja OÜ Moon (valmistab susse ja teeb allhanketöid teistele jalatsivabrikutele). Pealisrõivaid tootev AS Sangar Valga Vabrik kuulub 2007. aastast Soome firmale M.A.S.I. Company ning tema uus ärinimi on AS M.A.S.I. Company. Metalli töötlemisega tegelevad aktsiaseltsid Valga Ferrum ja Moodul.

Valga raudteejaam

Raudteetranspordi osatähtsus Valga majanduselus vähenes 1990. aastatel oluliselt: kui 1989. aastal töötas raudtee-ettevõtetes (suurim Valga Külmutusvagunite Depoo) üle 1000 valgalase, siis 2002. aastal ainult 124. 2000. aastal kuulutati välja AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrot. Raudtee-ettevõtete tühjaks jäänud hooneid kasutab mitu laondusega tegelevat ettevõtet. Linnas on Lõuna maksu- ja tollikeskuse Valga teeninduskoht ning 3 piiripunkti, mis avatakse piirikontrolli taastamise korral (Valga–Uulu maanteel, Sepa tänaval ja raudteejaamas). Paljude kaubandusettevõtete hulgas on olulisimad Tõrva Tarbijate Ühistu, mis majandab varem Valga Tarbijate Ühistule kuulunud kaupluseketti. Linna suurim majutusasutus on hotell Metsis (40 majutuskohta).

Valga on rahvusvahelise tähtsusega liiklussõlm, teda läbib Tartu–Valga–Riia raudtee ning saab alguse Valga–Võru–Pihkva raudtee. Linna piiril Valga–Uulu maantee teisel kilomeetril lõpeb Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Valgas on 4 lasteaeda ning 5 üldhariduskooli: Valga Gümnaasium (2002/03. õa 915, 2009/10. õa 662 õpilast), Valga Vene Gümnaasium (720, 441 õpilast), Valga Põhikool (486, 387 õpilast), Valga Kaugõppegümnaasium (123, 106 õpilast) ja Valga Jaanikese Kool (erivajadustega lastele, 2009/10. õa 85 õpilast). Tegutseb Valgamaa Kutseõppekeskus (aastani 2011 toimus õppetöö ka Helmes, nüüd ainult Valgas, 536 õpilast). Huviharidust annavad Valga Muusikakool ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus (rühmad 3–18-aastastele). Noorsootööd juhendab Valga Avatud Noortekeskus, sporti suunavad Valga Keskstaadion, Valga Spordihall, Valgamaa Spordiliit ja spordiseltsid. Valga Keskraamatukogu teenindab nii täiskasvanuid kui ka lapsi (1/3 lugejatest). Endises Säde seltsi hoones tegutseb Valga Muuseum. Ilmub ajaleht Valgamaalane.

Valga Haigla AS-i ravivoodikohtade arv (120) on Kagu-Eesti suurim, haiglas antakse ka ambulatoorset eriarstiabi, haigla juures töötab kiirabi. Valgas on 9 perearsti. Sotsiaalhoolduse teenuseid osutavad Valga Hoolekandekeskus (60 kohta), MTÜ Valgamaa Tugikeskus, Valga Lastekodu Kurepesa (35 kohta; asenduskodu ja varjupaiga teenus), päevakeskus MTÜ Domus Petri Kogu, Valgamaa Naiste Varjupaik ja Valga Linna Töötute Aktiviseerimiskeskus.

Luterlikus Jaani kirikus tegutseb Valga Peetri-Luke kogudus, linnas on ka katoliku Pühavaimu kirik ja Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Preestermärter Issidori peakirik, kaks baptistide kogudust, uusapostlik kirik ja Elu Sõna kogudus. Valgas on 4 kalmistut: kolm asuvad Pedeli jõe lähedal ja üks on kagus Võru maantee ääres.

Valga kultuurimaja

Valga staadion

Valga haigla

Valga Jaani kirik

Valga muuseum

Linnaehitus

Linn asub Valga nõos, laugjate veerude ja soise lammiga ürgorus edelast kagusse voolava Pedeli jõe keskjooksul. Jõele on paisutatud 4 järve, millest 2 paiknevad Valga piirides. Linna territoorium (16,54 km2) on avar, hoonestatud alad hõlmavad sellest 3/5. Põhjas (Pedeli paremal kaldal) ja lõunas (vastu Läti piiri) on soiseid niite, linna kirde-, ida- ja kaguosas kasvab metsa. Metsad hõlmavad 1/5 (356,3 ha) Valga pindalast. Linnas on 6 parki (kokku 15,8 ha), suurimad on Linnapark (6,9 ha, linna keskosas; park koos puiesteedega on looduskaitse all), Räni (3,1 ha, põhjaosas) ja Peebu park (3,1 ha, lõunaosas). Looduskaitse all on Säde (1,1 ha) ja Vetravila park (2 ha), Tambre parkmets (8 ha), Pargi tänava amuuri korgipuude allee (100 m) ja Kase tänaval kasvav 500-aastane tamm (ümbermõõt 4,93 m ja kõrgus 24,5 m).

Pedeli jõe lammorg ja raudtee jagavad Valga hoonestatud ala kolmeks osaks. Loodes, Pedeli vasemal kaldal, on valdavalt Puraküla elulinnaosa, mille peatänavad on Tartu ja Viljandi maantee. Linnaosa põhjaserval, Transpordi tänava ääres, on autotranspordi-, side- ja ehitusettevõtteid. Jõe ja raudtee vahel paikneb nii asendi kui ka funktsioonide poolest tuumikala, kuhu on koondunud enamik linna ja maakonna haldus-, kultuuri-, äri- ja teenindusasutustest ning suurimad tööstus-, transpordi- ja laondusettevõtted (peamiselt raudtee ääres ning linnaosa põhjaserval Rükkeli ja Priimetsa piirkonnas). Linna keskosa – Valga ajaloolise südame – peatänavad on lääneküljel olevad Riia, Sepa ja Kesktänav, mis saavad alguse keskväljakult (endiselt turuplatsilt). Kesktänavalt hargneb kagusse Vabaduse tänav, mis jätkub Võru maanteena, ja idakirdesse J. Kuperjanovi tänav. Raudteest lõunas, mõlemal pool Võru maanteed asuv linnaosa (selle idapoolmik on tuntud kunagise talu nime järgi Laatsina) on peamiselt elurajoon, seal on ka mõni ettevõte ja asutus. Valga idapiiril, Tartu ja Võru raudtee vahel on linnast metsaga eraldatud Tambre asum, kus paiknevad suvilad ja aiamajad.

Kesktänav

Pedeli jõgi

Arhitektuur

Valga raekoda

Vanimad ehitised on linna südames asuv Jaani kirik (ehitati 1787–89, sisetööd lõpetati ja hoone pühitseti 1816) ja varaklassitsistlik kabel (mõlemad Christoph Haberlandt). Kiriku murdkelpkatus, polügonaalne üldkuju ja ovaalne saal on Eestis haruldased. 1783–86 valmis kreisihoone (19. sajandi lõpust kuni 1950. aastateni oli see kasutusel vanglana), 186466 ehitati hilisklassitsistlik puitraekoda, 1897–98 historitsistlik õigeusu Issidori peakirik (arhitekt Vladimir Lunski). Juugendklassitsistliku endise nn Saksa panga hoone (1912, Wilhelm Roessler) fassaadi kaunistavad joonia poolsambad ja ehisraamistuses ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. Hilisjuugendlik Säde seltsi maja (1911, Georg Hellat) on mitu korda põlenud, õueosas asunud teatrisaal hävis 1948, seltsimaja osa renoveeriti 1999 (Tiit Raev) Valga Muuseumi tarbeks ning hotelliosa 2000 (J. Tootsi) Valga Maa-arhiiviks.

Valga Vabadussõja mälestusmärk 1920-ndatel aastatel

Huvitavaimaid juugendehitisi on 1908 valminud (algselt haiglaks ehitatud) endine tütarlaste gümnaasium (praegu Vene Gümnaasium), millele 1909 ehitati juurde võimla (arhitekt Alexei Kieselbasch). Neoklassitsistliku fassaadiga reaalkooli ehitamist alustati 1910 (arhitekt A. Kieselbasch ja insener G. Hellat), vahepeal jäi see pooleli, koolihoonena võeti kasutusele 1922 (praegu Valga Põhikool). Pärast Teist maailmasõda ehitati raudteejaam (1949). 1965 valmis kultuurimaja (arhitektid Mart Port, Allan Murdmaa, Sylvia Luik; renoveeritud 2001, Meeli Truu), 1978 jahindusklubi (arhitekt Tõnu Kull) ja nüüdse Valga Gümnaasiumi hoone (Harri Kingo), 1979 hotell (Ilmo Liive) ja 1986 teenindusmaja (Laine Tomberg). 1995 tehti roomakatoliku Ristija Johannese abikirikule (1907) kolmekorruseline punastest tellistest juurdeehitus (arhitekt Illar Kannelmäe), milles paiknevad käärkamber, preestri eluruumid, raamatukogu jmt ruumi. 1998 rajati Valga keskstaadion. Peamised haljasalad on Säde park ja Linnapark (J. Kuperjanovi tänava ääres). Metsa tänava lõpus asub Valga laagrites Teise maailmasõja ajal hukkunud sõjavangide vennaskalmistu, kus 1965 avati mälestusansambel (sh Anton Starkopfi „Lein”). Priimetsa kalmistul on Eesti Vabadussõja mälestussammas (1925, taasavatud 1988) ning Valga lähedal 1944 langenud punaarmeelaste mälestusmärk. Säde pargis on repressiooniohvrite mälestusmärk (1990) ja selle lähedal Alfred Neulandi mälestussammas (1995, Mati Karmin).

Ajalugu

Valga alevit (asus aastani 1561 ordu ala ja Tartu piiskopkonna piiril) on esimest korda mainitud 1286 (Walko). 15. ja 16. sajandil peeti Valgas enamik Liivimaa maa- ja linnapäevi. Mitu korda sai Valga sõdades kannatada (1345 leedulaste retke tagajärjel, 1560 Vene-Liivimaa sõjas, 1627 Poola-Rootsi sõjas, 1703, 1704 ja 1708 Põhjasõjas). Linna õigused sai Valga 1584 Stefan Batorylt, aastast 1783 oli ta peamiselt Läti alal moodustatud maakonna halduskeskus. 1849–90 tegutses Valga seminar. Linna kasv hoogustus, kui Valgast sai raudteesõlm (aastast 1889 alaline ühendus Riia, Tartu ja Pihkvaga, 1896 rajati Valga–Pärnu ja 1902 Valga–Alūksne kitsarööpmeline raudtee). Omavalitsuses said 1901 ülekaalu eestlased ja lätlased (linnavolikokku valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast). 1902 valiti Valga linnapeaks Eesti ajaloo esimene eestlasest linnapea Johannes Märtson (ametis 1902–17) ja asutati eesti selts Säde. 20. XI 1917 – 22. II 1918 ja 18. XII 1918 – 1. II 1919 oli Valgas Nõukogude okupatsioon ja seal asus ka Läti Nõukogude valitsus. Valga vabastati 1. II 1919 Paju lahingu tulemusena. Eesti ja Läti piiritüli lahendav rahvusvaheline komisjon jaotas Valga 1. VII 1920 kaheks, suurem osa linna arvati Eesti piiresse. Valgamaa moodustamisega (6. IX 1920) sai Valga Eesti maakonnalinnaks, Läti poolel oli maakonnakeskus Valka. Teises maailmasõjas kuulus Valga 8. VII 1941 – 19. IX 1944 sakslaste valdusse, 1944. aasta lahingutegevuses said eriti kannatada raudteesõlm ja kesklinn, purustati Valga–Rūjiena raudtee. Nõukogude okupatsiooni ajal minetas Valga kui piirilinn tähtsuse ning moodustas koos Valkaga sisuliselt ühise linnamajandusega linnastu.

Valga Nikolai kirik 19. sajandi lõpus

Valga I laulupäeva rongkäik 1925

Valga 20. sajandi alguses

Kirjandus

  • Valgamaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1932
  • T. Gulbe. Valga ja Valka 400. Tallinn, 1984
  • Valga linna ajaloost 18. sajandi lõpust kuni aastani 1939. Valga, 2001

EE 12, 2003; muudetud 2011